Kandidaatriikide majanduskasv väiksem

Kõige rohkem alandati Balti riikide ja Poola kohta koostatud prognoosi. Eestile ennustatakse algselt pakutud 6,3 protsendi asemel käesolevaks aastaks vaid 3,6protsendilist majanduskasvu, Poola majandusele aga 5,5 protsendi asemel 3,7protsendilist kasvu. Ka Leedu majanduskasvuks peaks kujunema 3,6 protsenti, Balti riikide kiireimat majanduskasvu -- 3,8 protsenti -- ennustatakse nüüd Lätile.

Põhjuseks on asjaolu, et just need riigid said Venemaa finantskriisis kõige enam kannatada. Teisi kandidaate mõjutas kriis vähem.

Korrigeeritud prognoosi järgi on kõige paremas seisus Ungari, mille kasvuväljavaateid Brüssel ainsana suurendas. Prognoosi järgi peaks Ungari tänavuseks majanduskasvuks kujunema 4 protsenti.

Kõige halvem on olukord Rumeenias, kus 1,3protsendilise majanduskasvu asemel on oodata hoopis 4,1% langust.

Kehvalt läheb ka T?ehhil, mille sisemajanduse kogutoodang ei kasva mitte 1,3 protsenti nagu sügisel ennustati, vaid kõigest 0,3 protsenti.

Alates 1993. aastast on Euroopa Liidu kandidaatriikide majandus kasvanud tunduvalt kiiremini kui bloki liikmesriikides, mis on aidanud aastakümnetesse ulatuvat mahajäämust mõnevõrra tasa teha.

Kui aga nüüd Euroopa Liidu viimased ennustused teoks saavad, võib uute liikmesriikide vastuvõtmine jälle edasi lükkuda.

Lisaks Vene kriisile aeglustab nende riikide majanduskasvu ka kasvu pidurdumine nende peamisel eksporditurul Lääne Euroopas.