15 juuni 1999

Riigikogu säästis Eesti Panga kasumi

Eesti Pank eraldas oma 1996. aasta kasumist riigieelarvesse 30 ja 1997. aasta kasumist 90 miljonit krooni. Eesti Panga eelmise aasta kasum oli 542 miljonit ja see pani eelarvevaidlejatel suu vett jooksma.

Äripäeval on hea meel, et riigikogu otsustas eile mitte kasutada Eesti Panga möödunud aasta kasumit eelarveaukude lappimiseks.

Eesti Panga kasumi vormistamine riigieelarve tuluallikaks oleks nõrgestanud tugeval kroonil püsivat rahasüsteemi. Keskpanga peaülesanne -- rahvusvaluuta ja rahasüsteemi stabiilsus -- ning eelarvepoliitika käivad lahus.

Kasumit himustanud poliitikud väidavad, et raskel ajal on selline käitumine põhjendatud. Pealegi ei juhtu muud, kui keskpanga välisaktivate ehk krooni kattevara paigutustest teenitud kasum suunataks n-ö ühiseks hüvanguks. Ehkki iga kroon oleks endiselt euroga tagatud, ei suureneks mitte keskpanga reservid, vaid riigieelarve maht, hüppeliselt kasvaks käibel olev rahamass ja kommertspankade bilansid.

Võib-olla saaksime nii kurvis gaasi andmisega sõiduki juhitavuse hoopiski tagasi, ent kes ütleb, et kohe ees ei oota uus ja veelgi järsem kurv? Öeldes keskpanga reservidele ei ja riigieelarve jooksvatele kulutustele jah, kanname vastutuse panganduse käekäigu eest samuti valitsusele, sest keskpangas ei pruugi päästvat raha rohkem olla. Eesti Pangal on seni päästeaktsioonideks kulunud umbes 315 miljonit krooni, 60 Maapanka ja 255 Optiva Panka. Paraku kaotas (süüd oli ka keskpangal) just eelmine valitsus Maapangas püramiidi ladudes eelarveraha suurusjärgus miljard krooni. Maksumaksjalt kogutud raha lendas tuulde.

Täna oleme targemad, ent ilma reservideta ei elaks samasugust krahhi üle eelarve, kroon ega valitsus.

Eesti Panga kasumiga eelarveaukude lappimist toetas siseminister Jüri Mõis. Tegemist võib olla lobitööga, sest esialgu turgutaks see kommertspanku, laekuks ju 542 miljonit nende arvetele. Terves ühiskonnas tekiks ajutiselt näiline heaolutunne. Aga kui riigieelarve on kirurgilise vahelesegamise asemel valuvaigistit saanud, siis tulevikus võivad valud ainult suureneda.

Muu maailm, kasvõi IMF ja välisinvestorid, vaatavad meid esialgu nõutusega ja hiljem pööravad meist ära. Intressimäärad tõusevad, investeeringud vähenevad, import sööb krooni kattevara ära ja seetõttu ei laeku keskpangale enam ka kasumit. Sellele järgneks devalvatsioon, kõigepealt pankrotistuksid valuutaga seotud laenukliendid, siis pangad ise ja appi ei tuleks keegi.

Hetkel kuum