• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kõnearvestus peab KATiga ühilduma

    Mai algusest kehtiv kõnealustustasu (KAT) puudutab kõige rohkem neid keskjaamade omanikke, kes on oma jaamast osa numbreid välja rentinud ja peavad rentnikule telefoniarve esitama.
    Ettevõttes kasutatav kõnearvestustarkvara peab oskama aru saada, kas Eesti Telefoni fiksvõrgust valitud kõne läks läbi Eesti Telefoni liinide või läbi mobiiliterminali, sest sellest sõltub, milline tuleb kõne hind. Paljud Eestis kasutatavad programmid aga ei oska arvestada kõnealustustasu või ei oska seda lisada kahesandal sekundil.
    Kellel olid juuni alguses suured erinevused Eesti Telefoni esitatud kõnearvete ja oma kasutusel oleva kõnearvestusprogrammi väljundi vahel? Nendel firmadel, kellel kõnearvestust teostatakse keskjaamas. Siia hulka kuuluvad näiteks mõned Siemensi jaamade omanikud, kes kasutavad jaamasisest kõnearvestust. Samuti tekivad probleemid programmidega, millele ei ole lisatud uuendusversiooni.
    Mida tuleks jälgida firmasse kõnearvestustarkvara soetamisel?
    Kindlasti uurige programmi levikut. Kui teile pakutakse müüa kõnearvestusprogrammi, mida on Eestis müüdud paar-kolm eksemplari, peaks see olema esimeseks märguandeks, et edaspidi ei pruugi kõik laabuda.
    Klient peaks ka hoolikalt tutvuma tarkvara paindlikkusega just tariifide osas. Kuna Eesti Telefon ei väljasta kõnemaksustusimpulsse, siis on kõikidel programmidel tariifid kohalikus arvutis. See tähendab, et Eesti Telefoni iga tariifimuudatuse korral tuleb ise ka kohalikus kõnearvestusarvutis vastav tariif ära muuta.
    Hetkel on kõnealustustasu 48 senti ning seda arvestatakse kaheksandast sekundist. Keegi ei tea, milliseks need näitajad kujunevad aasta pärast. Info lugemisega keskjaamast saab hakkama enamik kõnearvestusprogramme, probleemid tekivad üldjuhul just maksumuse arvutamisega.
    Kui teie firmas jäi õigel ajal muutmata näiteks Venemaale võetavate kõnede tariif ja teil tuleb see tagantjärele ümber arvutada, siis enamik programme seda ei võimalda või on see väga keeruline ja aeganõudev töö.
    Järjest olulisemaks muutub arvutivõrgu tugi. On selge, et programm, mis töötab MS DOSi keskkonnas, ei suhtle võrguga. Samas on turul tarkvarapakette, mis võimaldavad vastamata kõnede saatmist e-postiga (sealhulgas kasvõi SMS-lühisõnum vajaliku inimese mobiiltelefonile).
    See osutub eriti informatiivseks ja vajalikuks siis, kui keskjaam väljastab ka ettevõttesse sissetulnud kõne numbrinäitu.
    Autor: Mihkel Raba
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andres Meesak: ükski hookuspookus ei päästa - odava energia aeg on läbi
Meil seisavad ees paarkümmend aastat intensiivseid investeeringuid energiamajandusse, kirjutab Eesti Päikeseelektri Assotsiatsiooni juht Andres Meesak Äripäeva Infopanga energeetika aastaraportile antud kommentaaris.
Meil seisavad ees paarkümmend aastat intensiivseid investeeringuid energiamajandusse, kirjutab Eesti Päikeseelektri Assotsiatsiooni juht Andres Meesak Äripäeva Infopanga energeetika aastaraportile antud kommentaaris.
Täna algab Virši aktsiate märkimine
Täna algab Läti tanklaketi Virši aktsiate avalik pakkumine, ettevõtte väärtuseks kujuneb ligi 68 miljonit eurot, selgub börsiteatest.
Täna algab Läti tanklaketi Virši aktsiate avalik pakkumine, ettevõtte väärtuseks kujuneb ligi 68 miljonit eurot, selgub börsiteatest.
Mitmesse ametisse otsitakse töötajaid riigikogust parema palgaga
Kõrgeimat töötasu pakutakse arstidele suunatud töökuulutustel, kus keskmine palgapakkumine ületab riigikogu liikmete töötasu, teatas CVKeskus.ee portaalis viimastel kuudel avaldatud avaliku palgaga tööpakkumisi vaadates.
Kõrgeimat töötasu pakutakse arstidele suunatud töökuulutustel, kus keskmine palgapakkumine ületab riigikogu liikmete töötasu, teatas CVKeskus.ee portaalis viimastel kuudel avaldatud avaliku palgaga tööpakkumisi vaadates.
Balti riigid juhivad koroonanakkuse tõusu kogu Ida-Euroopas
Koroonaviiruse nakkuse levik Euroopa Liidu idaosas, eriti Balti riikides, paneb tervishoiusüsteemidele üha suurema surve ja see ajendab riikide valitsusi kehtestama uuesti erinevaid piiranguid.
Koroonaviiruse nakkuse levik Euroopa Liidu idaosas, eriti Balti riikides, paneb tervishoiusüsteemidele üha suurema surve ja see ajendab riikide valitsusi kehtestama uuesti erinevaid piiranguid.