Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Sotsiaalmaksu arvestamine
Sotsiaalmaksuseaduse alusel makstakse sotsiaalmaksu üldjuhul töötajale makstud palgalt ja muudelt tasudelt. Järelikult loetakse palga maksmise kuud ka sotsiaalmaksu arvestamise kuuks. Üldjuhul peab lähtuma palga väljamaksmise kuu summast, st kui juunis makstakse mai palk, peetakse sellelt juunis eelnevalt kinni ka tulumaks.
Sellelt tasult arvestatakse juunis ka sotsiaalmaks ja makstakse riigile ning deklareeritakse koos tulumaksuga 5. juuliks. Arvesse ei lähe siin see, et raamatupidamises kajastatakse nii palgakulu kui ka sotsiaalmaksu kulu tekkepõhiselt töötamise kuu, s.o mai kuluna.
Oluline on, et iga põhikohaga töötaja kohta tuleb maksta sotsiaalmaksu iga kuu mitte vähem kui tasu arvestamise kuul kehtinud kuupalga alammääralt. Sellest tingimusest järeldub, et kui tasu ei arvestata, siis sotsiaalmaksu ka ei maksta. Erandina ei kehti nimetatud piirang pensionäride puhul ja järgnevalt kirjeldatud juhtudel.
Nimelt töötaja puhul, kelle tööleping on töölepingu seaduse § 55 punktide 3--11 (nt korraline puhkus, ajutine töövõimetus) alusel peatunud, samuti töötaja puhul, kes on asunud tööle või lahkunud töölt antud kuul, makstakse sotsiaalmaksu temale sellel kuul tegelikult makstud tasult, kuid mitte vähem kui tasu arvestamise kuul kehtinud kuupalga alammääralt proportsionaalselt töölepingu kehtivuse ajaga sellel kuul.
Kirjeldatud juhtudel on väikesepalgalistele töötajatele sotsiaalmaksu arvutamine ilmselt kõige keerulisem. Kui üldise korra alusel arvestatakse sotsiaalmaksu ja makstakse selle kuu eest, kui töötasu välja makstakse, siis osalisel töötamisel tuleb järgida tingimust, et arvestatud maks ei oleks väiksem kui maks tasu arvestamise kuul kehtinud palga alammääralt.
Autor: Jüri Kalda