Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas riik peaks takistama SuperTELi tegevust Eestis?

    Mina leian, et see just ongi riik, kes peab asjasse sekkuma. Põhjus on selles, et Eesti Telefon sai ju eriõigused mitte iseenda käest, vaid ikkagi kellegi teise ja antud juhul Eesti riigi käest. Kui keegi leiab nüüd, et need õigused ei kehti, siis on õigupoolest õiguste andja, lepingule allakirjutaja kohustus hoolitseda lepingust kinnipidamise eest.
    Eesti Telefoni pädevuses ei ole arutada seda küsimust, kas midagi kehtib või ei kehti või kas anda kellelegi tegevusluba või mitte. Meie asi on lepingust kinni pidada.
    See, et SuperTEL kasutab oma teenuse pakkumisel Internetti, ei tohiks teha kontsessioonilepingut õigustühiseks.
    Inglise keeles on telefoniteenus voice traffic ja kuidas ma seda häält siis edasi saadan, ei oma siin enam minu meelest mingit tähendust. See on juriidiline küsimus ja ma ei tahaks minna detailidesse, ei ole minu asi siin lõplikku seisukohta öelda. Arvan jätkuvalt, et see on riik, kelle kohustus on hinnata tekkinud olukorda ja siis oma seisukoht välja öelda.
    Pooldan SuperTELi tulekut Eestisse. See, kas riik saab seda takistada, sõltub lepingu sisust. Kontsessioonileping sätestab minu mäletamist mööda kommuteeritava side ainuõigused. See, et inimesed saavad peale e-kirjade ja piltide vahetada Interneti kaudu ka heli, on üks Interneti lisavõimalusi. Leping ei saanud sõlmimise ajal ette näha selliseid võimalusi, seega neid ka keelustada. Seetõttu näeksin parema meelega, kui teede- ja sideministeerium ei asuks kaitsma 1992. a sõlmitud ebaõnnestunud lepingut -- leping ei saa kaitsta investeerijat selle eest, et mingil hetkel tuleb keegi, kelle innovatsioonivõime on suurem, ja loob süsteemi, mis toimib efektiivsemalt kui tema süsteem.
    Majandusteoreetikud on hoiatanud, et monopoolsed lepingud on riskantsed. Kui keegi võtab endale riski teha monopoolne leping, peab ta arvestama sellega, et ta võib tehnoloogia arengule jalgu jääda. Antud juhul ongi nii.
    Valitsus ei peaks asjasse otseselt sekkuma, vaid peaks võtma neutraalse seisukoha ja ütlema, et see on kohtuvõimu küsimus. Kui keegi tunneb, et tema õigusi on rikutud, võiks ta end kaitsta kohtus. Poliitiline seisukoht võiks olla selline: tegemist on tehnoloogia arengust tulnud muutusega, mida riigil pole põhjust tõrjuda. On ju riik igati toetanud internetiside kiiret arendamist.
  • Hetkel kuum
Avo Blankin: Saaremaa püsiühendus ja Rail Baltic võiks olla kaks ühes projekt
Eesti riik vajab infrastruktuuri arenguks visiooniga arhitekti-teenistust, ehitajad killustikku, saarlased aga püsiühendust, kirjutab pensionär Avo Blankin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti riik vajab infrastruktuuri arenguks visiooniga arhitekti-teenistust, ehitajad killustikku, saarlased aga püsiühendust, kirjutab pensionär Avo Blankin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
EfTENi uusima fondi saab turult kätte alla puhasväärtuse
EfTEN United Property Fund osaku puhasväärtus (NAV) oli detsembri lõpus 10,82 eurot, samas osaku hind turul on 9,5 eurot.
EfTEN United Property Fund osaku puhasväärtus (NAV) oli detsembri lõpus 10,82 eurot, samas osaku hind turul on 9,5 eurot.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Coop Eesti uus juht vihjas, et kauplustekett on ostulainel
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Lihatööse suurtehingu kell kukkus, konkurentsiamet võttis lisaaega
Konkurentsiamet võtab endale veel neli kuud, et täpsemalt üle vaadata tehingu tingimused, millega piima- ja lihatööstuskontsern Maag Grupp ostab HKScani Balti ärid.
Konkurentsiamet võtab endale veel neli kuud, et täpsemalt üle vaadata tehingu tingimused, millega piima- ja lihatööstuskontsern Maag Grupp ostab HKScani Balti ärid.

Olulisemad uudised

Soome tarbijad said kulutusteks veidi julgust juurde
Soome tarbijate kindlustunne on jaanuaris taastunud detsembri rekordmadalalt tasemelt, kuid see on endiselt väga nõrk, teatas Soome statistikaamet.
Soome tarbijate kindlustunne on jaanuaris taastunud detsembri rekordmadalalt tasemelt, kuid see on endiselt väga nõrk, teatas Soome statistikaamet.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.