Kas riik peaks takistama SuperTELi tegevust Eestis?

Mina leian, et see just ongi riik, kes peab asjasse sekkuma. Põhjus on selles, et Eesti Telefon sai ju eriõigused mitte iseenda käest, vaid ikkagi kellegi teise ja antud juhul Eesti riigi käest. Kui keegi leiab nüüd, et need õigused ei kehti, siis on õigupoolest õiguste andja, lepingule allakirjutaja kohustus hoolitseda lepingust kinnipidamise eest.

Eesti Telefoni pädevuses ei ole arutada seda küsimust, kas midagi kehtib või ei kehti või kas anda kellelegi tegevusluba või mitte. Meie asi on lepingust kinni pidada.

See, et SuperTEL kasutab oma teenuse pakkumisel Internetti, ei tohiks teha kontsessioonilepingut õigustühiseks.

Inglise keeles on telefoniteenus voice traffic ja kuidas ma seda häält siis edasi saadan, ei oma siin enam minu meelest mingit tähendust. See on juriidiline küsimus ja ma ei tahaks minna detailidesse, ei ole minu asi siin lõplikku seisukohta öelda. Arvan jätkuvalt, et see on riik, kelle kohustus on hinnata tekkinud olukorda ja siis oma seisukoht välja öelda.

Pooldan SuperTELi tulekut Eestisse. See, kas riik saab seda takistada, sõltub lepingu sisust. Kontsessioonileping sätestab minu mäletamist mööda kommuteeritava side ainuõigused. See, et inimesed saavad peale e-kirjade ja piltide vahetada Interneti kaudu ka heli, on üks Interneti lisavõimalusi. Leping ei saanud sõlmimise ajal ette näha selliseid võimalusi, seega neid ka keelustada. Seetõttu näeksin parema meelega, kui teede- ja sideministeerium ei asuks kaitsma 1992. a sõlmitud ebaõnnestunud lepingut -- leping ei saa kaitsta investeerijat selle eest, et mingil hetkel tuleb keegi, kelle innovatsioonivõime on suurem, ja loob süsteemi, mis toimib efektiivsemalt kui tema süsteem.

Majandusteoreetikud on hoiatanud, et monopoolsed lepingud on riskantsed. Kui keegi võtab endale riski teha monopoolne leping, peab ta arvestama sellega, et ta võib tehnoloogia arengule jalgu jääda. Antud juhul ongi nii.

Valitsus ei peaks asjasse otseselt sekkuma, vaid peaks võtma neutraalse seisukoha ja ütlema, et see on kohtuvõimu küsimus. Kui keegi tunneb, et tema õigusi on rikutud, võiks ta end kaitsta kohtus. Poliitiline seisukoht võiks olla selline: tegemist on tehnoloogia arengust tulnud muutusega, mida riigil pole põhjust tõrjuda. On ju riik igati toetanud internetiside kiiret arendamist.