Varas, röövel ja mõrtsukas on töötu

Samoje opasnoje mesto posle Ameriki (kõige ohtlikum koht Ameerika järel) -- nii defineeriti Nõukogude ajal esitähtede järgi Kohtla-Järve ja Jõhvi külje ääres paiknevat kunagist kaevandusasulat Sompat. Kohtla-Järve kuulsus pole olnud parem. 1990. aastate alguses vingusid siin tihti kuulid ja hauakaevajad töötasid usinalt.

Nüüd on kantpead üksteist maha lasknud, vangi pandud või mujal töömaa leidnud. Nii kahtlustatakse idavirulasi tänavu Järvamaalt kadunud kümmekonna auto varguses. Kohtla-Järve on maffiakuritegude asemel pigem olmetapmiste paik. Kogunetakse mõnda korterisse, kallatakse kõhtu uimastavaid vedelikke, minnakse riidu ja kes esimesena noa juurde jõuab, tapab teise ära. Tänavusest kümnest tapmisest Kohtla-Järvel pandi 9 toime eluruumides. Seitsmel korral võeti oma joomakaaslase elu.

Niisugused mõrvad ei haava Kohtla-Järve üldist turvalisust. Arvestades seda, et politseinike suunamine maanteel kiiruse mõõtmiselt linnatänavatele on aastaga vähendanud kuritegevust avalikes kohtades neljandiku võrra, võib Kohtla-Järvel julgelt jalutada.

Ettevõtjagi võib Kohtla-Järvele kartmata kätt proovima tulla. Väljapressijad on politsei siit välja pressinud, mitmed nn väljapressimisjuhud on osutunud tegeliku võla tagasisaamise katseks.

Ainus probleem, millega ettevõtjal tõsiselt kokku puutuda tuleb, on Kohtla-Järve ettevõtlusleigus. Võrreldes kümmekond kilomeetrit Narva pool asuva palju väiksema Jõhviga on siinne ettevõtlus lausa mannetu. Selle asemel, et erastatud ettevõtted avara pilguga tulevikku vaataksid, närib neid kahtluseuss, kas erastamine ikkagi seaduslik oli ja kas tulemust muutma ei hakata.

Ettevõtete nõrkus ja sellest tulenev töötus on Kohtla-Järvel aga kuritegevuse esimene alustala. Sellel aastal avastatud 68 salajase varguse toimepanijatest olid töötud 47, 16st avastatud avalikust vargusest panid töötud toime 14. Töötud olid ka köik 8 röövlit. Seitsmest avastatud mõrtsukatööst oli tapja viiel korral töötu.