Kui Hansapank (HP) ei esita tellimust Eesti disaineritele, kahtleb ta nähtavasti nende võimes allutada oma iluhuvid tellija vajadustele. HP organisatsioonina tegutseb turunduslikult ja eesmärgid, mida uue identiteediga saavutada tahetakse, on eelnevalt paika pandud. Visuaalne ilu ja atraktiivsus on niisugusel puhul enesestmõistetavad.
Eesti (graafilise) disaini juhtlause ja nurgakivi on siiani olnud pigem: kunst kunsti, ilu ilu pärast. Muutunud (turunduslikus) käitumismudelis peavad Eesti disainerid ennast alles tõestama.
HP otsusele kasutada oma identiteedi väljatöötamiseks välismaist firmat andis minu meelest tõuke ka siinne logokavandite konkurss, kus mõned (Eesti mõistes) tipptegijad võtsid asja võimalusena lõdva randmega raha teenida. Teine põhjendus on, et HP taotles rahvusvahelisust, st ta eeldas ka laiemat nägemust distantsilt, mida Norra büroo esindas.
Kolmandaks pole meil korralikke disainibüroosid, mille vahel valida.
Aga küsimus ei ole mitte pelgalt disainilises vormistamises, vaid kogu organisatsiooni filosoofia lahtimõtestamises turu ja konkurentsi kontekstis, püüdluste määratlemises ning nende kätkemises uude visuaalsesse identiteeti. Tegelikult ei ole uuenenud mitte ainult HP logo, vaid kogu kommunikatsiooni liin, mille läbi on organisatsioon end turul repositsioneerinud. Siinkohal võib küsida, kas see uus positsioon on talle parim.
Eesti disainerid on üldiselt professionaalsed märgi kujundamise vallas ja üldiselt ebaprofessionaalsed turunduse vallas. Lahendus peitub kogemuste, oskuste ja laiema turundusliku tunnetuse sümbioosis.
Autor: Ants Lusti