Toomas Truuverk • 29. juuni 1999 • 2 min
Jaga lugu:

Tööstussektori koondkäive kukkus 20%

Nüüd, kui kõigi Tallinna börsi tööstussektori ettevõtete käesoleva aasta esimese kvartali majandustulemused teada, on paras aeg teha nendest väike kokkuvõte.

Juuni alguses avaldas statistikaamet üldsust ?okeerinud teate 5,8protsendilisest majanduslangusest esimeses kvartalis. Vaadeldes Tallinna börsi tööstussektori koondnäitajaid kasumi ja käibe osas, tuleb tõdeda, et esimene kvartal jäi tõepoolest majanduslikult üpris nigelaks.

Neljateistkümne vaatlusaluse ettevõtte kogukäive vähenes käesoleva aasta esimeses kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 282,8 miljoni krooni võrra ehk ligi 20 protsenti ja kasum 20,2 miljoni krooni võrra ehk 31,5 protsenti.

Kõige halvemini paistab esimeses kvartalis käibe arvestuses läinud olevat just ehitusfirmadel, kellest EMV-l on käive kukkunud aastataguse ajaga võrreldes 93,1 mln kr võrra ja Merkol 20,8 mln kr võrra. Oluline käibe langus on röövinud suure osa ka ehitusfirmade kasumist.

Paremini on seni raskustele vastu suutnud panna Merko, mis tegutseb hetkel küll ilma erilise särata, kuid otsest ohtu majandusaruannetest ei paista. Seevastu EMV vaevleb tuntavalt rahapuuduses -- raha ja pangakontol on 2,3 mln kr ning käibevarasid kokku 124,2 mln kr, seda 152,3 mln kr lühiajaliste kohustuste juures. Ka kapitali struktuur on EMV-l küllalt nõrk ja võib arvata, et finantsasutused praegu kuigi meelsasti ettevõttele ei laenaks.

Mõningatest likviidsusprobleemidest saab I kvartali lõpu seisuga rääkida ka Pennu ja Tallinna Külmhoone puhul. Viimasel võib likviidsuspuudulikkus tulla ka tegevuse hooajalisusest. Jäätist süüakse ikkagi põhiliselt suvel. Käibe poolelt on Külmhoone teinud aga tugeva, 36protsendise tõusu. Kuna laienemist on peamiselt finantseeritud võõrvahenditest, on see nihutanud kapitali struktuuri tugevalt võõrvahendite kasuks, kasvanud intressikulud pärsivad lähiajal kindlasti ettevõtte tasuvusnäitajaid.

Kõige kindlamal järjel püsivad endiselt Norma ning Saku õlletehas. Normat viimase aasta jooksul rõhunud suur debitoorne võlgnevus on aastaga pea kaks korda vähenenud. Kapitali struktuur on Normal aastaga muutunud omanikusõbralikumaks (omakapitali tootlus 38 protsenti), kuid lisandunud on uus häda -- mõttetult suur likviidsus.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt