Tiit Elner • 29 juuni 1999

Tulevikuäri toitub päikesepatareist

Ettevõtja ja tuntud tulevikuteemade üle fantaseerija Marek Strandbergi hinnangul aitaks kohalik kütusetootmine leevendada Eesti põllumajanduse stressi. Tema arvutuste kohaselt oleks kohalikust toorainest aetud küttepiirituse omahind 1,5--2,5 krooni kilogramm.

Mootorsõidukid tarbivad Eestis 500 000 tonni imporditud vedelkütust aastas. Tehniliselt oleks Strandbergi väitel võimalik lisada autokütusele kuni 15 protsenti etanooli, ilma et oleks vaja automootoreid ümber ehitada.

«Raske on loobuda majanduslikust ja poliitilisest inertsist,» põhjendab Strandberg jätkuvalt vaid naftasaaduste kasutamist kütteagregaatides.

Muusika- ja kirjamees Villu Tamme läheb oma tulevikuvisioonis kaugemale, nahutades praegusi ärimehi kasuahnuse eest. Kujuteldavas intervjuus ekspresidendiga tema 110. sünnipäeval 2095. aastal meenutab viimane 20. sajandi lõppu nii: «Te vist teate, et veel eelmisel sajandil polnud inimestel aimugi, et Maa on elav organism. /-/ See oli Suur Pimeduseaeg.»

Tamme väitel oskaksid inimesed ka praegu kasutada päikese- ja tuuleenergiat, kuid ebaefektiivsed ja töömahukad energiaallikad, nagu gaas, nafta ja tuumareaktsioon, võimaldavad rohkem raha teenida. Neil, kes kütuse- ja energiatootmist kontrollivad, on piisavalt võimu, et jätta looduslike energiaallikate väljaarendamine vinduma, leiab ta.

Kui nafta- ja gaasivarud lõppevad, on samad mehed need, kes toovad esimesena turule päikeseenergial töötavad autod ja lennukid, usub Tamme.

Juba praegu on võimalik osta Neste kaubamärgiga päikesepatareisid. Maailma suurim kütusefirma Shell kuulutas mais välja säästva energiatootmise initsiatiivi, kulutades märkimisväärseid summasid fossiilkütustele alternatiivsete võimaluste uurimisele.

Keila SOS-lastekülla paigaldati neli aastat tagasi päikesepatareid vee soojendamiseks. Hästi mõeldud algatus lõppes läbikukkumisega, sest energiasüsteemi projekteerimisel tehtud vea tõttu on veepaagid võimsate päikesepatareide jaoks liiga väikesed. Päikeselise ilmaga läheb vesi kähku keema ja aurab ära.

Analoogsed päikesepatareidel töötavad süsteemid on edukad aga SOS-lastekülades Lätis ja Leedus.

«Laiemas mõttes ökoloogiline mõtlemine veel puudub,» leiab Marek Strandberg. Samas nõuavad Eestis seadused iga aastaga üha enam keskkonnanõuete arvestamist ja majanduslik mõtlemine looduslike ressursside säästlikku kasutamist.

Ida-Viru ettevõtted vajavad keskkonnaalaseid investeeringuid 15,5 miljardit krooni. Euroopa Liidu keskkonnanõuete täitmiseks vajalikud investeeringud on lähedal Eesti riigieelarve suurusele summale. Suurema osa sellest rahast peab elektrijaamade kaasajastamiseks lähema viie aasta jooksul kulutama AS Eesti Energia, on kirjas välisekspertide raportis.

Keskkonna säästmiseks vajamineva hiigelsumma on 13 Ida-Virumaal tegutsevat suurettevõtet ise välja arvutanud. Taani eksperdi Vibeke Burchardi sõnul on kõnealusteks investeeringuteks aega maksimaalselt 15 aastat.

Euroopa Liidu nõue on põletustehnoloogia väljavahetamine suurtes põlevkiviga köetavates elektrijaamades. Eesti Energia juhatus on kinnitanud, et ülekande- ja jaotusvõrgud ning elektrijaamad vajavad järgneva kümne aasta jooksul üle 10 miljardi krooni eest investeeringuid.

Eesti Energia tootmisdirektor Mati Uus tunnistab, et ainuüksi Narva elektrijaamade ühe energiaploki väljavahetamise eest saaks terve alevi üles ehitada. «Neid tuleb kokku viis, meie arvutuste järgi maksab see kokku 7 mld krooni,» lausub ta.

Keskkonnanõuete täitmiseks vajalike finantseerimisallikatena näevad euroeksperdid kindla suurusega krediidiliini Eesti riigieelarvest. Rahvusvahelised keskkonnakrediidid sõltuvad välisekspertide raporti järgi tugevasti kohalikust kaasfinantseerimisest. Konsultandid näevad rahastamise võimalustena ka saastetasu soodustusi ettevõtetele, laene Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangast (EBRD) või kommertspankadest ning annetusi.

Mati Uus ütleb, et Eesti Energia on elektrijaamade renoveerimiseks ette valmistamas rahvusvahelist hankekonkurssi, mis peaks välja kuulutatama sügisel. Tähtsaima läbirääkimiste partnerina nimetab ta EBRDd. Tagastamatu abi selle projekti puhul ei ületa Uusi sõnul 10 protsenti.

Ida-Virumaa keskkonnainvesteeringute projekti ekspert Anne Randmer märgib, et Eesti ettevõtetele Euroopa Liiduga ühinemise ajaks esitatavad keskkonnanõuded võivad toimida nuiana Euroopa Liidu maade ettevõtjate käes konkurentsivõitluses Eestiga.

Eelmisel aastal maksid Eesti ettevõtted riigile saastemaksu 72 miljonit krooni, mis on võrreldes tootmise euronõuetega kooskõlla viimiseks vajalike investeeringutega tühine summa.

Järgmise aasta algusest tõuseb Eesti Energia aastas tasutav saastemaks üle 100 miljoni krooni, sest seni mittemaksustatud põlevkivi põletamisel eralduva süsinikdioksiidi eest tuleb riigile maksta 5 krooni tonni pealt. Eesti Energia on prognoosinud tänavuseks saastetasuks 40 miljonit krooni.

USA Illinoisi osariigi bussifirma maksab tootjatele kohalikust maisist valmistatud piirituse liitri eest 4,35 krooni. Kuna piiritust kulub diislikütusest rohkem ja USAs on madal kütuseaktsiis (diislikütuse hind umbes 2,5 krooni liiter), tuleb piiritusega sõitva bussi ülalpidamine praegu veel kallim. Eestis suudaks sellise hinnaga küttepiiritus diislikütusega konkureerida.

Hetkel kuum