Ukraina turg soosib välisinvestorit

Samal ajal kui Ukraina residendil on ainult erandjuhtudel õigus omada osalust välismaistes ettevõtetes, võimaldab Ukraina seadusandlus välismaalastel kasutada äritegevuseks kõiki äriühingu vorme. Seega soodustab Ukraina majanduskeskkond välisinvesteeringutele teed, avades rohkem kapitali sissevoolu.

Välismaine ettevõtja saab investeerimiseks valida mitme võimaluse vahel: avada esindus, moodustada investeerimisfond, asutada äriühing või omandada osalus juba olemasolevas Ukraina firmas.

Ukrainas saab osalust äriühingus registreerida nii välisinvesteeringuna kui ka mitte. Rahalised või materiaalsed investeeringud ei kuulu maksustamisele impordimaksuga ja neile ei laiene ka muud maksukohustused juhul, kui investeeringut ei võõrandata kolme aasta jooksul alates firma registreerimisest.

Põhiolemuselt sarnanevad Ukraina äriühingute vormid Eesti äriseadustikus sätestatud ettevõtete tüüpidega. Aktsiaseltsi ja osaühingu erinevus seisneb nõutava algkapitali suuruses ja sissemakse tegemise tingimustes. Firma asutamisel tuleb sisse maksta vähemalt pool aktsiakapitalist või 30% osakapitalist. Ülejäänu makstakse aasta jooksul arvates firma registreerimise kuupäevast. Nimetatud ettevõtlusvormide asutajaliikmeteks saab olla kaks või enam isikut.

Teise grupi moodustavad ühe asutajaliikmega firmad, mille saab luua kas avalik organisatsioon, kohalik omavalitsus, eraõiguslik juriidiline isik või füüsiline isik. Algkapitali sissemaksmine ei ole kohustuslik, kuid võimaldab saada firma käivitamiseks maksuvaba kapitali.

Välisfirma esinduse avamisel Ukrainas pole nõutav algkapitali olemasolu ega eraldi firma asutamine. Registreerimisel tuleb silmas pidada esinduse eesmärke, sest välisesinduse legaliseerimine võib toimuda kahes kohas:

- välismajandussuhete ja -kaubanduse ministeeriumis (registreerimistasu 2500 USD), mis väljastab lube äritehinguteks väljaspool Ukraina piire;

- registreeritud püsiva tegevuskoha aadressi järgses kohalikus maksuametis, mis võimaldab Ukraina-sisest äritegevust residendi staatuses, millega kaasnevad vastavad maksukohustused.

Äriühingu asutamine Ukrainas võtab aega kaks-kolm nädalat, kuhu mahub pangakonto avamine, maksete ülekandmine, registriga suhtlemine jms.

Viivitused võivad tuleneda asjaoludest, millega välismaa ettevõtja ei oska arvestada. Põhiliselt eksitakse kapitali sissemaksete tegemisel, tegevuskoha määratlemisel ja nõutavate dokumentide legaliseerimisel.

Äriühingu registreerimisel on oluline teada, et:

- pangaülekannete maksekorraldused tuleb täita inglise keeles ja täpselt selgitada, mis maksega on tegemist, ning kontrollida pangarekvisiitide õigsust. Sageli võtavad pangad ülekandelt teenustasu ja kui sellega pole arvestatud, ei pruugi vajaminev summa Ukrainasse jõuda. Puuduste selgitamine võtab aega.

- maksuamet ja enamik pankadest nõuavad loodava äriühingu juhi juuresolekut dokumentide vormistamisel -- Ukrainasse kohale sõitmiseks tuleb varuda aega. Teine võimalus on tehingute tegemisel ja dokumentide vormistamisel kasutada esindajat, kelle volikiri peab sisaldama dokumentide allkirjastamise ja välismaa partneri nimel firma asutamise otsustamise õigust.

- firma registreerimisel maksuametis, tegevuslubade ja litsentside taotlemisel, tollilao teenuste kasutamisel jm nõutakse firma püsivat tegevuskohta Ukrainas tõendavat dokumenti (sobib büroo rendileping jm firma vara paiknemist kinnitav dokument).

Üldjuhul on Ukrainas ettevõtte tulumaks 30%, erandiks on soodsam 15protsendiline tulumaksumäär mitteresidentide poolt Ukraina tuluallikast saadud tuludelt (juhul kui maksumaksja kodumaaga sõlmitud topeltmaksustamise vältimise leping ei näe ette teisiti). Eesti ja Ukraina on sõlminud topeltmaksustamise vältimise lepingu, mis jõustus 1996. aastal.

Dividende maksustatakse 30 protsendiga, kusjuures eelmisel maksustamisperioodil makstud dividendimaksu summa lahutatakse käesoleval perioodil maksmisele kuuluva tulumaksu summast.

20% käibemaksuga maksustatakse kõik müügitehingud, tööd ja teenused riigi territooriumil, v.a söe kaevandamine, kindlustus- ja mõned pangateenused, punkerdamine, päästetööd neutraalvetes, eksport, välisturism ning veel üksikud tegevusharud, millele kehtib nullprotsendiline käibemaksu määr.

Üksikisiku tulumaks on progresseeruv ja võib ulatuda 40 protsendini. Töövõtjalt peetakse kinni ka riiklik pensionikindlustusmaks (1--2%) ja riiklik töötuskindlustus (0,5%). Sotsiaalmaksud (pensionifond ja sotsiaalkindlustus kokku 36%) lisatakse tööandja palgafondile.

Offshore-piirkonnas registreeritud või seal pangaarvet omavaid firmasid kasutavad enamasti välismaalased, kuna Ukraina resident võib omada osalust välisfirmades üksnes kindlaks määratud juhtudel ja maksuameti teadmisel.

Äritehingud offshore-firmadega on Ukraina residentidele maksuvabad vaid 85% ulatuses -- tulumaksuga maksustatavate tulude hulka arvestatakse lisaks tehingult saadud kasumile ka 15% tehingu väärtusest.

Autor: Germon Suvorov