Kristopan?i meeskond erru

Nii opositsiooniline Rahvapartei, kui riigi keskpank on valitsust korduvalt üles kutsunud 1999. aasta riigieelarvet ümber vaatama, et vähendada lati stabiilsuse jaoks ohtlikult paisunud eelarvedefitsiiti.

Selle asemel otsustas valitsus väljamakseid riigieelarvest hoopis 60 miljoni lati võrra suurendada.

Keskpanga juhi Einars Rep?e sõnul ei tohi fiskaaldefitsiit ületada 1--2 protsenti Läti sisemajanduse kogutoodangust. Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) nõuab defitsiidi vähendamist ühele protsendile, valitsus plaanis aga puudujäägiks ligi kolm protsenti.

Sellise poliitika jätkudes ennustas rahvapartei Lätile aastaks 2001 lati devalveerimist.

Lati stabiilsust kõigutab ka Läti suur jooksevkonto puudujääk, mis esimeses kvartalis moodustas 8,7 protsenti riigi SKTst.

Eelarveprobleemide kõrval on Vilis Kri?topansi valitsust kritiseeritud ka erastamise pidurdamise eest -- Läti Merelaevandus ja Latvenergo on endiselt erastamata.

Poliitilistest põhjustest aitas valitsuse kukkumisele kaasa peaministri ning tema partei Läti Tee soovimatus teha koostööd viimastel valimistel enim hääli kogunud Rahvapartei ning selle liidri Andris ?kelega.

Läti uuest valitsusest Rahvapartei enam tõenäoliselt välja ei jää. Koos parteiga Isamaale ja vabadusele moodustab Rahvapartei uue valitsuse tuuma.

Koalitsioonikõnelustesse on kaasatud ka Uus Partei ja sotsiaaldemokraadid. Läti Teega pole sisulisi läbirääkimisi peetud.

Enne kui parlament hääletab uut kabinetti, tahab ?kele ära lahendada Läti keeleseaduse ümber tekkinud erimeelsused, et need uue valitsuse tööd takistama ei hakkaks.

Täna ametisse asuv president Vaira Vike-Freiberga on lubanud seaduse praegusel kujul kinnitamata jätta, kuna see võib takistada Läti astumist ELi.

Autor: ÄP