Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Investorid Venemaal tagasi
Mullu augustis puhkenud finantskriisi järel on Venemaa majanduses taas positiivseid märke, mille põhjuseks on siiski pigem nafta hinna tõus kui riigis saavutatud poliitiline või majanduslik stabiilsus.
Inflatsioon on alanemas, keskpanga valuutareservid kasvamas, rubla enam-vähem stabiilne ning maksulaekumised suurenenud.
Teisipäeval avaldatud ametliku statistika andmeil oli Venemaa juunikuu inflatsioon 1,9% ehk madalam kui maikuu 2,2%. Esimese poolaasta kohta oli näitaja 24,5%. Venemaale tehtud välisinvesteeringute maht suurenes esimeses kvartalis möödunud aasta sama perioodiga võrreldes 40 protsenti, kerkides 1,5 miljardi dollarini. Otseinvesteeringud suurenesid 80 protsenti 600 miljoni dollarini.
Juunis kasvas tööstustoodang 1,5%.
Võrreldes paari aasta taguste kahekohaliste langusprotsentidega on edu märkimisväärne.
Samal ajal on Vene keskpanga kulla- ja valuutareservid kasvanud aasta alguse 10,7 miljardilt dollarilt 12,1 miljardile dollarile.
Venemaa majandusseisu paranemine on põhjustatud eelkõige nafta hinna tõusust, mille tingis rahvusvahelise naftakartelli OPEC kevadine otsus tootmist vähendada. Kokkulepe on üllatavalt hästi püsinud ning nafta hinna tõusuga maailmaturul on suurenenud ka Venemaa eksporditulud.
Just see asjaolu on tekitanud Venemaa suhtes uut optimismi ning pehmendanud Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) jäika suhtumist.
Fondi juht Michel Camdessus kiitis hiljuti Vene riigiduumas vastu võetud maksuseadusi ning pangandussüsteemi reformi algust. Camdessus' sõnul on Venemaa suurema osa 4,5 mld dollarilise laenuosa väljamaksmiseks seatud nõuetest täitnud ning tõenäoliselt kinnitab fondi juhatus laenu juba käesoleval kuul.
Vihjed IMFi Venemaa-laenude lahtikülmutamisest on elavdanud kauplemist Vene võlakirjadega. Huvi tuntakse nii Venemaa Nõukogude Liidu aegsete kui hilisemate võlgade vastu. Suurimad ostjad on USA riskihajutusfondid ning muud suure võimendusega investorid.
Turu suhtumist on mõjutanud seegi, et Venemaale ennustatud hirmustsenaariumid -- rubla kokkuvarisemine ja hüperinflatsioon ei ole teoks saanud. Nüüd usutakse, et Venemaa suudab oma välismaiseid võlakohustusi teenindada.
Vene valitsus on lubanud täita kõik Nõukogude Liidu lagunemise järel erasektorilt võetud laenudega seotud kohustused. Siia kuuluvad nii rahvusvahelised võlakirjad kui dollarites denomineeritud siseriiklikud võlakirjad. Samas taotleb Moskva Londoni klubi kommertskreeditoridelt NLi ajast jäänud 60 miljardi dollari suurusest võlast 75 protsendi kustutamist.
Uue välisabi lootuses on paranenud ka Venemaa väljavaated Pariisi klubi riiklikelt kreeditoridelt laenatud enam kui 60 mld dollari restruktureerimiseks.
Kui praegu valitsevad positiivsed meeleolud, siis valimiste lähenedes võib arvestada poliitilise ebakindluse kasvuga. Septembri-oktoobri suhtes on turuanalüütikud praegu pessimistlikumad.
Autor: ÄP