Hoiupanga Rahaturufondi kahjumi tekitajat otsib politsei

Tänaseks Hansa Intressifondiga ühendatud Hoiupanga Rahaturufond kandis eelmise aasta juulis maha ligi 19 miljonit krooni lootusetuid repolaene, mille tagajärjel kaotasid osakute omanikud ligi kümnendiku investeeritud rahast.

Kahju oleks jäänud tekkimata, kui rahaturufondi haldur oleks õigel ajal müünud laenude tagatisena panditud aktsiad.

Fond ei realiseerinud repotehingute tagatisi õigeaegselt ja kahjustas sellega osaku omanike huve, ütles väärtpaberiinspektsiooni peadirektor Marek Mägi. Tema sõnul ei takista kriminaalasja uurimist asjaolu, et rahaturufond on praeguseks suletud. «Fond ei olnud süüdi, olid konkreetsed isikud,» väitis Mägi.

Hoiupanga Fondide ASi juhtinud Kristjan Hänni tunnistas oma süüd investoritele kahju tekitamises, kuid väitis, et repotehingutega seotud otsuseid mõjutasid mitmed avalikkuse eest seni varju jäänud tegurid.

Hänni rääkis, et 1997. aasta lõpus sõlmisid kolme suurpanga juhid lepingu, millega otsustasid peatada repolaenude tagatisaktsiate müügi, vältimaks aktsiaturu sügavamat langust. «Sellest tulenevalt ei saanud me tagatisi müüa, et vältida Hoiupanga Grupi veel suuremat langust,» rääkis ta. «Olen süüdi, et me ei tegutsenud vastu Hoiupanga Grupi otsusele.»

Hänni pooldas enda sõnul repotehingute kahjumi katmist Hoiupanga ja Hoiupanga ASi omavahenditest, kuid sellele lahendusele oli vastu Hansapank, kes tegeles samal ajal Hoiupanga ühendamisega. «Mina pakkusin osakutega kauplemise peatamist palju varem,» lausus Hänni. «Selle ajaga, kui Hansapank viis läbi revisjoni, lahkus fondist mitu suurklienti.»

Hansa Intressifondi halduri Robert Kiti hinnangul käitus tollane fondihaldur Kadri Kuusk oskamatult ja lohakalt, aga mitte kuritahtlikult. «See õnnetus oli ebasoovitavate faktorite kokkulangevus, mis tulenes nii Hoiupanga üldisest lähenemisest repotehingutele kui ka fondihalduri kogenematusest ja hooletusest,» lisas ta.