Riigi rahalised riskid pannakse ohjesse

Riigi rahaliste vahendite paigutamise üle hakkab paari nädala pärast otsustama rahandusministeeriumi ja Eesti Panga spetsialistidest koosnev nn riskide juhtimise komitee.

Äripäeva arvates on komitee loomine igati tervitatav otsus.

Lõpuks ometi on riik jõudnud riskide juhtimiseni. Enim hinnatav on see, et maksumaksjalt kokku korjatud raha paigutatakse usaldusväärsemalt. Senine süsteem, kus rahapaigutuste üle otsustas vaid üks inimene oma arusaamade või suva järgi, tekitas paratamatult kahtlusi ja süüdistusi, et raha liigutatakse kellegi kitsaid huve silmas pidades.

Komitee loomisega muutub otsustamine kollektiivseks. See tähendab, et vähenevad korruptiivsed riskid. Suurele otsustajate seltskonnale oma huvisid peale suruda on siiski märgatavalt keerulisem kui üksikisikule. Samas võib mitu-pead-ikka-mitu-pead- süsteem otsustamise mõnevõrra aeglasemaks muuta. Loodetavasti siis ka selle võrra läbimõeldumaks.

Riskide juhtimise komitee ehk nullib või vähemalt viib minimaalseks mõne aasta taguses stiilis tegutsemise, kui järjekindlalt teistest pankadest paremat intressi pakkunud Maapanka arutult raha topiti. Väidetavasti käsu korras. See, et ajakirjandus korduvalt Maapanga kahtlasevõitu seisukorrale tähelepanu juhtis, ei paistnud kedagi huvitavat.

Ehk arutatakse nüüd veidi tõsisemalt läbi ka sedasorti «laenamiste» otstarbekus, mis tehti aasta alguses haigekassa ja sotsiaalkindlustuse rahaga.

Tõsi, otsustajate ringi laienemisega hajub ka vastutus. Seni liigutas raha ja vastutas üks, nüüd mitu inimest. Ehkki ka seda ühe inimese vastutust ei olnud varem eriti tunda. Maapanka sadade miljonite kroonide uputamise eest ei ole n-ö poodud ega häbiposti naelutatud kedagi.

Samas on kolm järelejäänud suuremat panka küllaltki kindlalt jalgel ja üksteisest riskantsuse poolest oluliselt ei erine. Ei olekski nagu midagi oluliselt juhtida. Rohkem oleks ehk sellist komiteed vaja olnud juba aastaid varem. Ent nagu öeldakse -- parem hilja kui mitte kunagi.

Kuivõrd parem, reeglipärasem, läbipaistvam kollektiivne rahajuhtimine on, saab öelda paari kuu või poole aasta pärast. Toimetus jääb jälgima komitee töö tulemuslikkust. Keskvalitsuse positiivne kogemus oleks heaks eeskujuks ka teistele riigiasutustele -- paneks samuti oma rahapaigutusi enam läbi mõtlema.