Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    2001. aastast jälle personaalpensioni aeg

    Riik tahab püstitada kolmandast aastatuhandest teise pensionisamba ehk kohustusliku kogumispensioni süsteemi. Eelnõu järgi tuleks igal töötajal loovutada oma brutopalgast 8 protsenti.
    Äripäeva leiab, et pensionireformi läbiviimine on vajalik ja aja nõue, ehkki võib osutuda töötajaskonnas ebapopulaarseks.
    Uuendusega võib kaasneda kättesaadava palga 8protsendiline vähenemine, millega seonduvadki kõige suuremad kartused. Keskmise palga kahanemine süvendaks praegustes makromajanduslikes tingimustes seisakut veelgi. Raha väljuks siseriiklikust käibest ja siirduks turvalisuse huvides tõenäoliselt europõhjalisse varasse. Ent samas on riik kinnitanud, et vähemalt avalikus sektoris palgad ei lange, puudujääva osa võrra tõstetakse ametipalku.
    Kas eraettevõtted nimetatud sammuga kaasa tulevad, on esialgu lahtine. Et aga ettevõtete maksukoormus teise samba juurutamisega väheneb, siis võimalused palgatõusuks siiski on. Pigem sunnib erasektorit palku tõstma tihenev konkurents avaliku sektoriga.
    Kohustuslik kogumispension suurendab praegusel etapil sotsiaalset ebavõrdsust, sest tänased töötajad peavad koguma endale n-ö personaalpensioni ise ja seejuures tuleb ka tänased pensionärid, kes pole endale pensioni kogunud, ülal pidada.
    Üleminek teisele põhimõttele tuleb ikkagi läbi viia, sest terve maakera rahvastik vananeb ja tulevikus pensionäride osa suureneb. Kahanev töötajaskond satuks nii veelgi suurema pinge alla. Vähetähtis pole seegi, et inimesed üldjuhul ei muretse tuleviku pärast -- küll riik tuleb appi. Kuna riik ei saa lubada endale ükskõikset suhtumist inimeste käekäiku, peab meetmeid kavandama juba täna, ja personaalne pension on üks nendest.
    On oht, et ühe töötaja kuus makstud 1000 krooni ja teise töötaja 100 krooni nivelleeruvad vennalikuks 550krooniseks kuupensioniks kummalegi või siis näiteks suhteks 700 ja 400. Niisugune võimalus tuleb karmilt välistada, kui sammas on juba püstitatud, siis olgu see ka vankumatu.
    Tõsiseltvõetavad pensionifondid täna puuduvad. Järele jäänud poolteist aastat peab minema seadusliku baasi tugevdamisele: kes võib vastu võtta töötajatelt kinnipeetavat raha, kui konservatiivsed on raha paigutamise põhimõtted, mis juhtub krooni devalvatsiooni, galopeeriva inflatsiooni, fondi pankroti korral? Sest olgem ausad, pensionifondi hakkavad jooksma suured rahad.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.