• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    2001. aastast jälle personaalpensioni aeg

    Riik tahab püstitada kolmandast aastatuhandest teise pensionisamba ehk kohustusliku kogumispensioni süsteemi. Eelnõu järgi tuleks igal töötajal loovutada oma brutopalgast 8 protsenti.
    Äripäeva leiab, et pensionireformi läbiviimine on vajalik ja aja nõue, ehkki võib osutuda töötajaskonnas ebapopulaarseks.
    Uuendusega võib kaasneda kättesaadava palga 8protsendiline vähenemine, millega seonduvadki kõige suuremad kartused. Keskmise palga kahanemine süvendaks praegustes makromajanduslikes tingimustes seisakut veelgi. Raha väljuks siseriiklikust käibest ja siirduks turvalisuse huvides tõenäoliselt europõhjalisse varasse. Ent samas on riik kinnitanud, et vähemalt avalikus sektoris palgad ei lange, puudujääva osa võrra tõstetakse ametipalku.
    Kas eraettevõtted nimetatud sammuga kaasa tulevad, on esialgu lahtine. Et aga ettevõtete maksukoormus teise samba juurutamisega väheneb, siis võimalused palgatõusuks siiski on. Pigem sunnib erasektorit palku tõstma tihenev konkurents avaliku sektoriga.
    Kohustuslik kogumispension suurendab praegusel etapil sotsiaalset ebavõrdsust, sest tänased töötajad peavad koguma endale n-ö personaalpensioni ise ja seejuures tuleb ka tänased pensionärid, kes pole endale pensioni kogunud, ülal pidada.
    Üleminek teisele põhimõttele tuleb ikkagi läbi viia, sest terve maakera rahvastik vananeb ja tulevikus pensionäride osa suureneb. Kahanev töötajaskond satuks nii veelgi suurema pinge alla. Vähetähtis pole seegi, et inimesed üldjuhul ei muretse tuleviku pärast -- küll riik tuleb appi. Kuna riik ei saa lubada endale ükskõikset suhtumist inimeste käekäiku, peab meetmeid kavandama juba täna, ja personaalne pension on üks nendest.
    On oht, et ühe töötaja kuus makstud 1000 krooni ja teise töötaja 100 krooni nivelleeruvad vennalikuks 550krooniseks kuupensioniks kummalegi või siis näiteks suhteks 700 ja 400. Niisugune võimalus tuleb karmilt välistada, kui sammas on juba püstitatud, siis olgu see ka vankumatu.
    Tõsiseltvõetavad pensionifondid täna puuduvad. Järele jäänud poolteist aastat peab minema seadusliku baasi tugevdamisele: kes võib vastu võtta töötajatelt kinnipeetavat raha, kui konservatiivsed on raha paigutamise põhimõtted, mis juhtub krooni devalvatsiooni, galopeeriva inflatsiooni, fondi pankroti korral? Sest olgem ausad, pensionifondi hakkavad jooksma suured rahad.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Peapiiskop emeeritus: peame moraalselt toime tulema
Tuleb olla valvel, et me kriisiolukordades ei kaotaks iseenda ja ühiskonna inimlikku palet, kirjutab Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop emeeritus Andres Põder vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Tuleb olla valvel, et me kriisiolukordades ei kaotaks iseenda ja ühiskonna inimlikku palet, kirjutab Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop emeeritus Andres Põder vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Tesla aktsia S&P 500 ESG indeksist väjaviskamine ajas Elon Muski raevu
Elektriautode tootja Tesla eemaldati laialdaselt jälgitud S&P 500 ESG indeksist, tegevjuht Elon Musk vastas karmide säutsudega Twitteris.
Elektriautode tootja Tesla eemaldati laialdaselt jälgitud S&P 500 ESG indeksist, tegevjuht Elon Musk vastas karmide säutsudega Twitteris.
Emöke Sogenbits: aga nii pikka jamade rodu pole ma oma elus veel näinud!
"Kriisis on hea näha, et vahet pole, mis tööd teed, juhtidel on sarnased probleemid. Ma ei taha olla ebatsensuurne, aga kõige kõige hullem juhtimise juures on see, et mida kõrgemal kohal sa oled, seda hullem mhh-magnet sa oled," alustas Metallitööstuse Hanza Mechanics Balti klastri juht Emöke Sogenbits.
"Kriisis on hea näha, et vahet pole, mis tööd teed, juhtidel on sarnased probleemid. Ma ei taha olla ebatsensuurne, aga kõige kõige hullem juhtimise juures on see, et mida kõrgemal kohal sa oled, seda hullem mhh-magnet sa oled," alustas Metallitööstuse Hanza Mechanics Balti klastri juht Emöke Sogenbits.
Kallas: Keskerakond peab peretoetuste eelnõust loobuma Kiik: toetuseid tuleb finantseerida maksutõusuga
Koalitsiooni mõistlikuks toimimiseks on peaminister Kaja Kallase sõnul vaja, et Keskerakond loobuks toetamast omaalgatatud eelnõu, mis tõstab lapsetoetuseid paarisaja miljoni euro eest aastas. Vastasel juhul pole ka millegi üle läbi rääkida sügisel algavatel eelarvekõnelustel.
Koalitsiooni mõistlikuks toimimiseks on peaminister Kaja Kallase sõnul vaja, et Keskerakond loobuks toetamast omaalgatatud eelnõu, mis tõstab lapsetoetuseid paarisaja miljoni euro eest aastas. Vastasel juhul pole ka millegi üle läbi rääkida sügisel algavatel eelarvekõnelustel.
Kinnisvaratehingute arv jäi möödunud aprillile alla, ent hinnad kasvasid kõvasti
Tänavu aprillis tehti maa-ameti andmeil sama palju kinnisvara tehinguid nagu 2019. aasta aprillis. Samas oli neid vähem kui eelmisel aprillil ja mail, mil tehti rekord arv tehinguid.
Tänavu aprillis tehti maa-ameti andmeil sama palju kinnisvara tehinguid nagu 2019. aasta aprillis. Samas oli neid vähem kui eelmisel aprillil ja mail, mil tehti rekord arv tehinguid.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.