2001. aastast jälle personaalpensioni aeg

Riik tahab püstitada kolmandast aastatuhandest teise pensionisamba ehk kohustusliku kogumispensioni süsteemi. Eelnõu järgi tuleks igal töötajal loovutada oma brutopalgast 8 protsenti.

Äripäeva leiab, et pensionireformi läbiviimine on vajalik ja aja nõue, ehkki võib osutuda töötajaskonnas ebapopulaarseks.

Uuendusega võib kaasneda kättesaadava palga 8protsendiline vähenemine, millega seonduvadki kõige suuremad kartused. Keskmise palga kahanemine süvendaks praegustes makromajanduslikes tingimustes seisakut veelgi. Raha väljuks siseriiklikust käibest ja siirduks turvalisuse huvides tõenäoliselt europõhjalisse varasse. Ent samas on riik kinnitanud, et vähemalt avalikus sektoris palgad ei lange, puudujääva osa võrra tõstetakse ametipalku.

Kas eraettevõtted nimetatud sammuga kaasa tulevad, on esialgu lahtine. Et aga ettevõtete maksukoormus teise samba juurutamisega väheneb, siis võimalused palgatõusuks siiski on. Pigem sunnib erasektorit palku tõstma tihenev konkurents avaliku sektoriga.

Kohustuslik kogumispension suurendab praegusel etapil sotsiaalset ebavõrdsust, sest tänased töötajad peavad koguma endale n-ö personaalpensioni ise ja seejuures tuleb ka tänased pensionärid, kes pole endale pensioni kogunud, ülal pidada.

Üleminek teisele põhimõttele tuleb ikkagi läbi viia, sest terve maakera rahvastik vananeb ja tulevikus pensionäride osa suureneb. Kahanev töötajaskond satuks nii veelgi suurema pinge alla. Vähetähtis pole seegi, et inimesed üldjuhul ei muretse tuleviku pärast -- küll riik tuleb appi. Kuna riik ei saa lubada endale ükskõikset suhtumist inimeste käekäiku, peab meetmeid kavandama juba täna, ja personaalne pension on üks nendest.

On oht, et ühe töötaja kuus makstud 1000 krooni ja teise töötaja 100 krooni nivelleeruvad vennalikuks 550krooniseks kuupensioniks kummalegi või siis näiteks suhteks 700 ja 400. Niisugune võimalus tuleb karmilt välistada, kui sammas on juba püstitatud, siis olgu see ka vankumatu.

Tõsiseltvõetavad pensionifondid täna puuduvad. Järele jäänud poolteist aastat peab minema seadusliku baasi tugevdamisele: kes võib vastu võtta töötajatelt kinnipeetavat raha, kui konservatiivsed on raha paigutamise põhimõtted, mis juhtub krooni devalvatsiooni, galopeeriva inflatsiooni, fondi pankroti korral? Sest olgem ausad, pensionifondi hakkavad jooksma suured rahad.