Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pankade rahakott kosub
Kommertspankade juunikuu bilansse uurides võib tõdeda, et olukord on stabiilne ja vaatamata börsi järsule kukkumisele toimus maikuuga võrreldes reitingus isegi mõningane paranemine.
Koondnäitajatest rääkides on rõõm näha, et pankade keskmine riskisus langes kuuga ca 5% ja pankade koondbilansi maht kasvas kuuga 888,1 mln kr võrra ehk 2%. Kusjuures enamiku bilansimahu kasvust andis hoiuste suurenemine pankades 725,8 mln kr võrra, millest omakorda 615,5 mln kr hoiustasid eraisikud.
Eraisikute säästutegevusest on palju räägitud. Põhiliselt küll makromajanduslikust aspektist. Kindlasti on eraisikute paigutuste üle rõõmsad ka pangad, sest tavaliselt on see küllalt stabiilne raha.
Paradoksaalne on aga, et pankade paksenenud rahakott ja järjest madalamale kukkuvad intressid ei hoogusta sugugi laenutegevust. Pigem vastupidi -- pankade koondlaenuportfell vähenes juunis 53 mln kr võrra.
Suurima positiivse arengu läbis reitingus viimase kuuga Krediidipank. Kui paaril viimasel korral sai viidatud selle väikepanga riskisuse kasvule, siis käesolevas reitingus on Krediidipank oma arvestuslikku riskisust vähendanud koguni 32,9% võrra.
Suurim võit tulenes siin bilansimahu kasvust ja lühiajalise likviidsuse paranemisest -- panka paigutatud hoiused laenas Krediidipank suures osas edasi välismaistele krediidiasutustele. Kuivõrd tulus selline tegevus olla võib, on muidugi iseküsimus.
Teiste pankade puhul väga olulisi muutusi bilanssides ei toimunud. Märkimist väärib vahest Optiva Panga bilansimahu kasv 209 mln kr ehk 6,5% võrra.
Autor: ÄP