• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Skandinaavlasi innustavad võrgupangad

    Skandinaavia kogemused näitavad, et kliendid on valmis isegi panka vahetama, et internetipanganduse teenuseid kasutada.
    Tehnoloogia alal on Põhjalas kõige kaugemale jõudnud Rootsi SEB ja Swedbank, kõige rohkem kliente on aga Soome-Rootsi MeritaNordbankenil, kus internetipanga teenuseid kasutab 600 000 klienti.
    Rootsi Swedbanki peadirektor Reinhold Geijer ennustab, et kahe aasta pärast on Swedbank Põhja-Euroopa suurim internetipank enam kui miljoni kliendiga.
    Swedbanki internetipanganduse haru juht Gert Engman usub aga veelgi kiiremat arengut -- Engmani sõnul võib klientide hulk kolme aasta pärast ulatuda kahele miljonile. 8,8 miljoni elanikuga riigis ei ole see sugugi halb tulemus, ehkki absoluutarvudes jäädakse USA pankadele alla.
    Praegu on pangal 240 000 internetipanga klienti.
    SEB, mille internetipanga kasutajate arv ulatub 260 000-le, on eesmärgiks seadnud viie aasta pärast viis miljonit klienti. Seda ei ole võimalik saavutada üksi Rootsis, kus pank arvab oma lae olevat miljoni kliendi tasemel. Suurem osa kasvust peab tulema teistest Põhjala riikidest nii panga loomuliku arengu kui ülevõtmiste teel.
    «Meie eesmärk on saada Põhja-Euroopa suurimaks pangaks, seega paneme rõhku Balti riikidele, võib-olla Poolale ja Põhja-Saksamaale,» ütles SEB internetipanganduse juht Dan Tavares, lisades, et Balti riigid võiksid filiaalide ja telefonipanganduse etapi vahele jätta, minnes otse üle internetipangandusele.
    Praegu sooritatakse interneti vahendusel valdavalt lihtsamaid operatsioone -- ülekandeid, makseid, laenutaotluste esitamist. Osas pankades saab sooritada tehinguid fondiosakute ja aktsiatega.
    Uusi tooteid ja teenuseid tuleb järjest juurde ja tänu internetile on neid hõlpsam tutvustada -- Swedbanki uurimus näitab, et internetipanga kliendid külastavad võrgulehekülge vähemalt neli kuni kuus korda kuus, pangakontorisse satutakse kord kvartalis.
    ?veitsi-Ameerika suurpanga Credit Suisse First Bostoni hinnangul võib internetipanganduse kiire areng Rootsi pangaaktsiate väärtust tõsta sõltuvalt pangast 10--20 protsenti. Põhjuseks on nii kulude vähenemine kui tulude suurenemine.
    Nagu näitab konsultatsioonifirma Booz Allen & Hamiltoni uurimus, võivad interneti kaudu sooritatud tehingud olla kuni sada korda odavamad. Kui USAs maksab panga filiaalis sooritatud tehing keskmiselt 16 Eesti krooni, siis interneti vahendusel on hind vaid 1,50 krooni.
    Autor: ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

E-resident: õiglased tasud Eesti loomemajandusse!
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Läti ükssarvikulootus kaasas lisaraha
Suuresti Läti börsifirmale HansaMatrix kuuluv ja Kanadas börsiplaane pidav Lightspace Technologies kaasas 2 miljonit eurot noteerimiseelse konverteeritava üleminekulaenuga.
Suuresti Läti börsifirmale HansaMatrix kuuluv ja Kanadas börsiplaane pidav Lightspace Technologies kaasas 2 miljonit eurot noteerimiseelse konverteeritava üleminekulaenuga.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Raadiohommikus: Eesti suurim pank ja tööstuste kriisiplaanid
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägime lisaks sõja mõjudele ka kasvavate intressimäärade ja kiire hinnatõusu tagajärgedest nii ettevõtetele kui tarbijatele.
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägime lisaks sõja mõjudele ka kasvavate intressimäärade ja kiire hinnatõusu tagajärgedest nii ettevõtetele kui tarbijatele.
Bituumeni-kriis lööb jalgealuse vankuma: „Tööd jääb vähemaks ja kõik on kõigile võlgu“ Riigi otsus andis raskustes sektorile kõva hoobi
Vähe sellest, et Ukraina sõja tõttu on teede ehituseks tarvilikku bituumeni kättesaadavusega tõsiseid raskuseid, otsustas riik külmutada tänavu 50 teedeehituse objekti. „See on raske olukord. Jäädakse võlgu, makseajad pikenevad,“ kommenteeris olukorda Pigipada OÜ juhatuse liige Marek Koit, kelle sõnul lõi riik teedeehituse sektorit raskel ajal selga.
Vähe sellest, et Ukraina sõja tõttu on teede ehituseks tarvilikku bituumeni kättesaadavusega tõsiseid raskuseid, otsustas riik külmutada tänavu 50 teedeehituse objekti. „See on raske olukord. Jäädakse võlgu, makseajad pikenevad,“ kommenteeris olukorda Pigipada OÜ juhatuse liige Marek Koit, kelle sõnul lõi riik teedeehituse sektorit raskel ajal selga.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.