Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Sedinil lasub kantimiskahtlus

    Maksuamet loodab pankrotimenetluse abil Marlekorilt tagasi saada ligi 40 miljoni krooni suuruse võla. Marlekori juhataja Peter Sedin ütles, et ei tunnista maksuameti nõuet. Tema väitel pärineb võlg Tallinna Vineeri- ja Mööblikombinaadi (TVMK) erastamise eelsest ajast, mil mööblivabriku 1993. aastal ostnud Marlekor polnud veel loodudki. «Mul on hea meel, et saame nüüd seda asja kohtus selgitada. Vaatame, kuidas asi läheb,» lausus Sedin.
    «Tekib küsimus, miks nad siis pole tänaseni seda võlga vaidlustanud,» märkis maksuameti pressiesindaja Koit Luus, kelle sõnul maksuamet on korduvalt teinud Marlekorile ettekirjutusi võla tasumiseks.
    Marlekor on võlgu ka erastamisagentuurile, kes agentuuri pressiesindaja Katrin Kivi kinnitusel kavatseb samuti oma nõude pankrotihaldurile esitada.
    Samas pole ei võlausaldajatel ega vähemusaktsionäril AS Merali teavet selle kohta, kui palju on varasemal TVMK omanikul Marlekoril varasid täna, sest Sediniga seotud suurosanike tehingute tulemusel on viimasel ajal muutunud nii ettevõtte omanikud kui varade seis. Pankrotihaldur Indrek Naur nentis, et üheks menetluse eesmärgiks võib kujuneda ettevõttest väljakanditud kinnisvara tagasivõitmine.
    Muuhulgas pantis Sedini suurosalusega Nordika Kindlustus eelmisel kevadel Hüvitusfondist võetud 35 miljoni krooni suuruse laenu tagatiseks Marlekori kaks tootmishoonet ning Nordika Kinnisvarale kuulunud kolmandiku ASi TVMK aktsiapakist. Tänaseks on Hüvitusfond asunud Maapanga aktsiate ostuks võetud laenu tagatist realiseerima. Kogu vastutus Hüvitusfondi laenu eest lasub Nordika Kinnisvaral, mille Nordika Kindlustus müüs eelmise aasta sügisel ühele offshore-firmale.
    Hüvitusfondi pressiesindaja Jaanus Kosemaa ei osanud öelda, kas pankrotimenetlus võib panditud vara müügi läbirääkimisi segada. «Pankrot ei tohiks mõjutada Hüvitusfondi majanduslikku seisu,» ütles ta. «Küll võib see juriidiliselt raskendada pandi realiseerimist.»
    Hüvitusfondi õiguses panditud varale kahtleb Marlekoris 25protsendilist osalust omava ASi Merali juhatuse esimees Toomas Saal, kelle hinnangul polnud Sedinil õigust ilma väikeaktsionäri heakskiiduta firma vara oma huvides kasutada.
    Saal kahtlustab Marlekori juhtkonda teisteski tumedates tehingutes ja nõuab kohtu kaudu seal erikontrolli tegemist. Kohtuistung pidi toimuma eelmisel nädalal, aga Marlekori esindaja mitteilmumise tõttu lükati kolm kuud edasi.
    «Praegu me ei tea, mis firmas toimub, sest meie eest hoitakse seda saladuses,» rääkis Saal. «Eile oli aktsionäride koosolek, seal ei mainitud isegi algatatud pankrotti.»
    Ka pankrotihaldur Indrek Naur ei osanud veel Marlekori olukorda hinnata. «Ma alles hakkan neid asju läbi vaatama,» lausus ta.
  • Hetkel kuum
Maailma suurima krüptobörsi juht: 2022 oli krüptole vastupidamise aasta
Krüptotööstust ei tohiks hinnata ees seisvate väljakutsete, vaid selle järgi, kuidas on senistele vastu peetud, kirjutab maailma suurima krüptobörsi Binance juht Changpeng "CZ" Zhao.
Krüptotööstust ei tohiks hinnata ees seisvate väljakutsete, vaid selle järgi, kuidas on senistele vastu peetud, kirjutab maailma suurima krüptobörsi Binance juht Changpeng "CZ" Zhao.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
USA aktsiaturud kerkisid, Nasdaq sai kirja uhke tõusunädala
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Seitse soovitust edukaks koondamiseks
Töömaastikku räsivad esimesed suuremad koondamislained ja paljud ettevõtted on tööinspektsioonile juba märku andnud järgmistest koondamisplaanidest.
Töömaastikku räsivad esimesed suuremad koondamislained ja paljud ettevõtted on tööinspektsioonile juba märku andnud järgmistest koondamisplaanidest.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Raadiohommikus: milline valimisloosung on kõige helisevam?
“Päästame Eesti!” Kelle käest?
“Päästame Eesti!” Kelle käest?

Olulisemad uudised

Vene naftatoodetele pakutakse 100dollarist hinnalage
Ühes Euroopa impordikeeluga soovib läänemaailm kehtestada Vene naftatoodetele hinnalae, Euroopa Liit kaldub võrdlemisi kõrge hinnalae ehk 100 dollari suunas diislikütuse barreli eest.
Ühes Euroopa impordikeeluga soovib läänemaailm kehtestada Vene naftatoodetele hinnalae, Euroopa Liit kaldub võrdlemisi kõrge hinnalae ehk 100 dollari suunas diislikütuse barreli eest.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.