• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Nokats märgistab pea

    Ekspress Grupi juhatuse esimees Gunnar Kobin ütleb, et talle nokkmütsid meeldivad. «Mul on neid kohe mitu. Ma kannan nokkmütsi kogu aeg, ainult ülikonnaga ei saa,» räägib ta. «Kõige vingem nokkmüts on mul vormel 1 West McLaren Mercedese tiimi müts, mille ma ostsin McLareni Interneti koduleheküljelt,» seletab tippjuht õhinal. «Ma olen McLareni fänn,» kinnitab Kobin. Ta tõdeb, et nokats väljendab inimese eelistusi. «Tegelikult on mul Ferrari müts ka, aga seda kannan ma vähem,» möönab ta.
    Eksklusiivseid moeloojate silte kandvaid nokatseid Kobinil pole. See-eest on tal üks värviline villasest riidest Kanaari saartelt ostetud nokats, mida ta hoolimata mütsi päritolust ka talvel kandis. «Nüüd on see kandmiseks juba liiga vana,» ütleb Kobin, kerge kurbusenoot hääles.
    Nokkmütside suurt populaarsust tõestab Kobini abiline Angelika, kes võtab laualt valge mütsi, kus ilutseb «Hiiu Kalur», ning pakub seda naerdes ülemusele pildistamiseks pähe.
    Üliõpilane Kaspar ostis endale Armani firmamärki kandva nokatsi. «Stockmannist ostsin, umbes 800 krooni maksis,» räägib ta. Ta ütleb, et meeldivat mütsi ostes rahast kahju ei olnud. Kaitseb vihma ja tuule eest, eks firmamärk ka meeldib, tunnistab ta. Eelmised Kaspari mütsid kandsid Ganti kaubamärki.
    Auto- ja kaatriärimees Viktor Siilats kannab vaid enda firma esindatavaid Volvo ja Storebro kirjaga nokkmütse. «Mulle on nokkmüts päikesesirm ja kaatrisõidul ka tõhus tuulekaitse. Volvo ja Storebro mütse kannan ka reklaami pärast,» sõnab viie miljoni krooniseid kaatreid müüv mees. Firmamärk tähtsust ei oma, Armani mütsi ma ei ihalda, sõnab miljonär.
    Tallinna Kaubamaja spordiosakonna müüja Karin Post kinnitab, et praegu on nokkmüts moes. «Mõni ostab meelega odavama mütsi, näiteks metsa minekuks,» selgitab müüja.
    Ostjaskond on Posti sõnul lai. Ka kalli ülikonnaga lipsustatud ärimehed on Kaubamajas mütsi ostmas käinud, kusjuures alati ei määra mütsi hinda rahakoti paksus.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

E-resident: õiglased tasud Eesti loomemajandusse!
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Läti ükssarvikulootus kaasas lisaraha
Suuresti Läti börsifirmale HansaMatrix kuuluv ja Kanadas börsiplaane pidav Lightspace Technologies kaasas 2 miljonit eurot noteerimiseelse konverteeritava üleminekulaenuga.
Suuresti Läti börsifirmale HansaMatrix kuuluv ja Kanadas börsiplaane pidav Lightspace Technologies kaasas 2 miljonit eurot noteerimiseelse konverteeritava üleminekulaenuga.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Raadiohommikus: Eesti suurim pank ja tööstuste kriisiplaanid
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägime lisaks sõja mõjudele ka kasvavate intressimäärade ja kiire hinnatõusu tagajärgedest nii ettevõtetele kui tarbijatele.
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägime lisaks sõja mõjudele ka kasvavate intressimäärade ja kiire hinnatõusu tagajärgedest nii ettevõtetele kui tarbijatele.
Bituumeni-kriis lööb jalgealuse vankuma: „Tööd jääb vähemaks ja kõik on kõigile võlgu“ Riigi otsus andis raskustes sektorile kõva hoobi
Vähe sellest, et Ukraina sõja tõttu on teede ehituseks tarvilikku bituumeni kättesaadavusega tõsiseid raskuseid, otsustas riik külmutada tänavu 50 teedeehituse objekti. „See on raske olukord. Jäädakse võlgu, makseajad pikenevad,“ kommenteeris olukorda Pigipada OÜ juhatuse liige Marek Koit, kelle sõnul lõi riik teedeehituse sektorit raskel ajal selga.
Vähe sellest, et Ukraina sõja tõttu on teede ehituseks tarvilikku bituumeni kättesaadavusega tõsiseid raskuseid, otsustas riik külmutada tänavu 50 teedeehituse objekti. „See on raske olukord. Jäädakse võlgu, makseajad pikenevad,“ kommenteeris olukorda Pigipada OÜ juhatuse liige Marek Koit, kelle sõnul lõi riik teedeehituse sektorit raskel ajal selga.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.