1. august 1999 • 2 min
Jaga lugu:

Aasta algus oli liikluskindlustusele erandlik

Viimasel ajal ennustatakse kindlustusseltside pankrotti, liikluskindlustuse tariifide tõusu ja palju muudki.

Liikluskindlustuse vahendid kogutakse kindlustusmaksetena ja teenustasudena. Millised kulud on planeeritud katta sajast kroonist sisekindlustuse kindlustusvõtja taskust liikluskindlustusele makstud rahast? 65 krooni ja 45 senti läheb hüvitiste väljamaksmiseks, 11 krooni ja 55 senti liikluskahju käsitluskulude katteks, 15 krooni kindlustusandja tegevuskulude katteks ja 8 krooni garantiifondi, mida peab Liikluskindlustuse fond.

Garantiifondile laekunud 8 kroonist suunatakse 2 krooni soodustuste andmiseks vähekindlustatud kindlustusvõtjale, 1 kroon liiklusohutuse ennetusmeetmete finantseerimiseks, 3 krooni 50 senti hüvitiste väljamaksmiseks garantiifondist ja 1 kroon 50 senti liikluskindlustuse korralduskulude katteks.

Garantiifondist makstakse hüvitis välja põhiliselt kolmel kujul: kui liikluskahju tekitaja jäi tundmatuks, kui liikluskahju tekitajal oli kindlustusleping sõlmimata ja kui kindlustusselts ei ole võimeline oma kohustusi täitma.

1999. aasta I kvartal oli liikluskindlustusele erandlik. Ühiskindlustusel ja veel mõnelgi teisel seltsil jäi raha puudusel maksmata eelmise aasta kahjusid. See tõstis väljamaksete osatähtsust. Samuti olid prognoositust suuremad garantiifondi kulud, kuna tuli asuda täitma Ühiskindlustuse kohustusi ja ka kindlustamata sõidukite poolt tekitatud kahjude arv oli prognoositust mõnevõrra suurem.

Liikluskindlustuse kahjum kujunes kokku 14,4 miljonit krooni, ehk iga 100 krooni laekumise kohta maksis kindlustusandja muude kindlustusliikide arvelt juurde 18 krooni ja 43 senti. Arvestades, et liikluskindlustus moodustab kogu varakindlustuse laekumistest ca 38%, mõnede seltside osas aga üle kolmveerandi, on seltside mure mõistetav.

Siiski on probleemil kaks külge -- kas jätkub raha hüvitiste maksmiseks ja kas jätkub raha tegevuskuludeks?

Hüvitistega seotud kulud jaotuvad aasta kestel ebaühtlaselt, kuna talveperioodil on liiklusõnnetusi rohkem. Statistika näitab, et I kvartalis toimunud kahjude hüvitamiseks kulub 10--15% rohkem raha kui aastas keskmiselt. Seega on kulud hüvitistele olnud ootuspärased.

Tegevuskuludon seltside kaupa küllaltki erinevad. Keskmine tegevuskulu on siiski aastaid olnud 4--7% kõrgem kui seadusega lubatud piirmäär. Tegevuskulude vähendamisega püüab fond seltsidele pakkuda poliiside müügi tehnoloogiat, mille korral pole vajalik kasutada müügivahendajat. Tegevuskulude suurendamine on küll kindlustussüsteemi praeguse arengutaseme ja poliiside müügikorralduse juures vajalik, kuid seda ei saa teha ilma liikluskindlustuse seadust muutmata.

Autor: Veljo Tinn

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt