02.08.99, 01:00

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Aasta algus oli liikluskindlustusele erandlik

Viimasel ajal ennustatakse kindlustusseltside pankrotti, liikluskindlustuse tariifide tõusu ja palju muudki.

Liikluskindlustuse vahendid kogutakse kindlustusmaksetena ja teenustasudena. Millised kulud on planeeritud katta sajast kroonist sisekindlustuse kindlustusvõtja taskust liikluskindlustusele makstud rahast? 65 krooni ja 45 senti läheb hüvitiste väljamaksmiseks, 11 krooni ja 55 senti liikluskahju käsitluskulude katteks, 15 krooni kindlustusandja tegevuskulude katteks ja 8 krooni garantiifondi, mida peab Liikluskindlustuse fond.

Garantiifondile laekunud 8 kroonist suunatakse 2 krooni soodustuste andmiseks vähekindlustatud kindlustusvõtjale, 1 kroon liiklusohutuse ennetusmeetmete finantseerimiseks, 3 krooni 50 senti hüvitiste väljamaksmiseks garantiifondist ja 1 kroon 50 senti liikluskindlustuse korralduskulude katteks.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Garantiifondist makstakse hüvitis välja põhiliselt kolmel kujul: kui liikluskahju tekitaja jäi tundmatuks, kui liikluskahju tekitajal oli kindlustusleping sõlmimata ja kui kindlustusselts ei ole võimeline oma kohustusi täitma.

1999. aasta I kvartal oli liikluskindlustusele erandlik. Ühiskindlustusel ja veel mõnelgi teisel seltsil jäi raha puudusel maksmata eelmise aasta kahjusid. See tõstis väljamaksete osatähtsust. Samuti olid prognoositust suuremad garantiifondi kulud, kuna tuli asuda täitma Ühiskindlustuse kohustusi ja ka kindlustamata sõidukite poolt tekitatud kahjude arv oli prognoositust mõnevõrra suurem.

Liikluskindlustuse kahjum kujunes kokku 14,4 miljonit krooni, ehk iga 100 krooni laekumise kohta maksis kindlustusandja muude kindlustusliikide arvelt juurde 18 krooni ja 43 senti. Arvestades, et liikluskindlustus moodustab kogu varakindlustuse laekumistest ca 38%, mõnede seltside osas aga üle kolmveerandi, on seltside mure mõistetav.

Siiski on probleemil kaks külge -- kas jätkub raha hüvitiste maksmiseks ja kas jätkub raha tegevuskuludeks?

Hüvitistega seotud kulud jaotuvad aasta kestel ebaühtlaselt, kuna talveperioodil on liiklusõnnetusi rohkem. Statistika näitab, et I kvartalis toimunud kahjude hüvitamiseks kulub 10--15% rohkem raha kui aastas keskmiselt. Seega on kulud hüvitistele olnud ootuspärased.

Tegevuskuludon seltside kaupa küllaltki erinevad. Keskmine tegevuskulu on siiski aastaid olnud 4--7% kõrgem kui seadusega lubatud piirmäär. Tegevuskulude vähendamisega püüab fond seltsidele pakkuda poliiside müügi tehnoloogiat, mille korral pole vajalik kasutada müügivahendajat. Tegevuskulude suurendamine on küll kindlustussüsteemi praeguse arengutaseme ja poliiside müügikorralduse juures vajalik, kuid seda ei saa teha ilma liikluskindlustuse seadust muutmata.

Autor: Veljo Tinn

Seotud lood

Ehkki e-maailm on üha aktiivsem, usub Karin Mängel, et füüsilised salongid jäävad ning isikupära ja personaalsus ei kao disainis kuskile.

03.07.25, 09:06

Eestis asuv preemiumsisustuse minikaubamaja toob tippkvaliteedi igasse koju

Enimloetud

Börsiuudised

03.07.25, 10:32

Pensionifondid said ootamatu löögi

Uudised

02.07.25, 10:18

Maksuamet: JMV kliendid ühegi panga kliendiks ei kõlba

Majandustulemused

02.07.25, 17:04

Poodide ehitamise lainel ettevõtjad võtsid mitu miljonit eurot dividendi

Uudised

03.07.25, 06:00

Suureks mölluks valmistunud Eesti tehinguturg põrkas vastu jahedat reaalsust

Poolaasta TOP tehingud

Börsiuudised

02.07.25, 15:32

Kolm rahamasinat, mis toodavad tulu ka siis, kui sa magad

Uudised

01.07.25, 18:00

Vald näitas majaehitusele punast tuld, appi tõttas õiguskantsler

Viimased uudised

Arvamused

04.07.25, 06:00

Signe Wilms: sa pole ettevõtluseks kunagi “valmis” – hakka tegutsema!

Uudised

04.07.25, 06:00

Karm kriitika: Euroopas eeskujuks olema pidanud projektis Hiiumaa metsades rikuti vääriselupaiku

Börsiuudised

03.07.25, 22:41

Euroopa Keskpank muretseb kasvava ebakindluse pärast kaubanduses

Börsiuudised

03.07.25, 21:38

S&P 500 ja Nasdaq 100 kerkisid sel nädalal kolmandat korda uute rekordkõrgusteni

Börsiuudised

03.07.25, 18:53

Juuni töötururaport: USA tööturg osutus oodatust vastupidavamaks

Uudised

03.07.25, 17:52

Raadiohommikus: eksport, investeeringud ja laulupeo korraldus

Börsiuudised

03.07.25, 17:18

Balti börsid liikusid valdavalt rohelises, USA aktsiaturge toetas oodatust tugevam tööturg

Majandustulemused

03.07.25, 17:15

Euroopas tootmist laiendav Metaprint kahekordistas kasumi

Firma jagas omanikutulu 4 miljonit eurot

Prantsuse kindlustusfirma MAIF metsades Hiiumaal on tehtud lageraieid, säästmata vääriselupaiku, hindavad metsakaitseorganisatsioonid. Ka fotol näha olev oja oli kujunenud eri liikidele elupaigaks, millest raiete ajal traktor kahest kohast läbi sõitis ja seda rikkus.

Karm kriitika: Euroopas eeskujuks olema pidanud projektis Hiiumaa metsades rikuti vääriselupaiku

“Olen oma teekonnal kohanud palju inimesi, kes räägivad, kuidas nad tahavad kolida Hispaaniasse, alustada oma ettevõttega, teha midagi muud. Ent siis tuleb jälle mingi ”aga“. Enne veel see, siis veel too. Läheb aasta, kaks… ja mitte midagi ei juhtu,” kirjutab Signe Wilms.

Signe Wilms: sa pole ettevõtluseks kunagi “valmis” – hakka tegutsema!

President tõmbas RABi soovile pidurit: seadus muudaks ähmaseks, millal saad enda kohta kogutud infot välja küsida

Karm kriitika: Euroopas eeskujuks olema pidanud projektis Hiiumaa metsades rikuti vääriselupaiku

Kui Rakvere südalinnas sai haljastus- ja kommunaalteenuseid pakkuv FSE Capital korra hoidmisega enam-vähem hakkama ja ka neljapäeva pärastlõunal töö käis, siis kesklinnast kaugemal olid lood märksa kehvemad.

Rakvere lõpetas värske hankelepingu, sest ettevõtja ei saanud tööga hakkama

Täna teatas Reformierakond, et ei moodusta Urmas Sõõrumaa eestvedamisel ajutist linnavalitsust ja Reformierakond läheb volikogu opositsiooni. Pressikonverentsil selgitas Sõõrumaa, et proovis rääkida kõigile volikogu erakondadele, mis on tehnokraatlik valitsemine.

Ossinovski kutsub juba Reformierakonda võimuliitu tagasi. Pere: poliitikas võib arutada kõike

Kui Urmas Sõõrumaa (esiplaanil) sooviks Tallinna juhtida kui professionaalne ekspert, siis tuleks tal kõigepealt mõista, et avalikku võimu ei saa kasutada isiklike visioonide ega kinnisvaraarenduste teenistuses, rõhutab Äripäeva ajakirjanik Laura Saks.

Laura Saks: Urmas Sõõrumaa, Tallinna linn pole teie järgmine heategevusprojekt

S&P 500 edenes kauplemise ajal 0,83%, sulgudes 6279,35 punkti juures.

S&P 500 ja Nasdaq 100 kerkisid sel nädalal kolmandat korda uute rekordkõrgusteni

Metaprindi juht ja suuromanik Martti Lemendik

Euroopas tootmist laiendav Metaprint kahekordistas kasumi

Firma jagas omanikutulu 4 miljonit eurot

Järjepidevad investeeringud ja nutikas strateegia on muutnud Stako Diler OÜ oluliseks tegijaks nii koduturul kui rahvusvahelisel areenil.

Stako Diler OÜ: suured visioonid, suured masinad ja Eesti tööstuse tulevik

Kevadisel Berkshire Hathaway aktsionäride koosolekul kuulutas Warren Buffett (paremal) oma valitsemisaja kontsernis lõppenuks ning andis juhtimisohjad üle Greg Abelile (paremalt teine). Nüüd tuleb Abelil otsustada, kuhu paigutada tulutoovalt märkimisväärne sularahavaru.

Berkshire Hathaway langus paneb usu proovile – kasutan Warren Buffetti enda tarkust

Balti börsi põhinimekirjas saavutas suurima päevakäibe Coop Pank.

Balti börsid liikusid valdavalt rohelises, USA aktsiaturge toetas oodatust tugevam tööturg

“Euroopa võib ju tahta USAd ja dollarit asendada, kuid keskkond seda ei soosi,” kirjutab LHV majandusanalüütik ja majandusteadlane Triinu Tapver.

Triinu Tapver: tõenäoliselt jäävad USA aktsiaturud edaspidigi juhtima

Tallink Grupi juhatuse esimehe Paavo Nõgene sõnul on logistikasektori väljakutsed ettevõtte fookuses.

Tallinki kaubavedu vähenes möödunud kvartalis pea veerandi võrra

Tervishoiuettevõtte Centene Corporationi aktsia vabalangus tiris ka konkurentide aktsiad langema.

S&P 500 ja Nasdaq 100 püstitasid uued rekordtasemed

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

Toimumisaeg:
17.09.2025
Alguseni:
2 k 13 p 2 t
Toimumiskoht:
Tallinn