Laenuühistud toovad maale raha tagasi

Pankade laenuraha on koondumas linnadesse. Pankade kliendid on hoiustanud rohkem raha kui saanud laene kaheksas maakonnas viieteistkümnest. Seevastu Tallinna kliendid on saanud pangalaene kaks ja pool miljardit krooni rohkem nende poolt hoiustatud rahast. Ühe võimalusena raha toomiseks maale näeb Eesti Panga nõukogu esimees Mart Sõrg hoiu-laenuühistute taaselustamist.

Kevadel kohtusid värske peaminister Mart Laar, tema Hansapanga-kogemusega nõunik Kersti Kaljulaid ja ühistupanganduse entusiastist Mart Sõrg. Arutati põllumajanduse krediidiliinide võimalikku suunamist laenusaajani läbi hoiu-laenuühistute. Selle aasta riigieelarves on hoiu-laenuühistutele ette nähtud kaks miljonit krooni.

Seni võis hoiu-laenuühistut asutada vaid Eesti Panga loal, ent alates 1. juulist pole luba enam vajalik. Kuuldavasti on uue seaduse mõjul ka mitmel pool juba ühistu asutamise plaane peetud.

Praegu tegutseb Eestis vaid kolm keskpanga loal asutatud hoiu-laenuühistut -- Leies, Harjumaal Lool ja Raplamaal Kehtnas. Ühistute vara maht kokku on alla 40 miljoni krooni ehk üks tuhandik kommertspankade vara mahust.

Viljandimaa Kolga-Jaani valla talumees Heinar Pihlak osutab uuele Belarus-traktorile, millega tema poeg parasjagu kesa kultiveerib, ja räägib, et sai selle ostmiseks 200 000 krooni laenu oma valla, Leie hoiu-laenuühistust. Traktor maksis 215 000 krooni, aastase tähtajaga laenu intress on 20 protsenti laenujäägilt. Talunik arvab, et tagasimaksmisega tal probleemi ei tule, kuna rohkem tal laene peal ei ole. Osa laenust on ta juba jooksvalt tasunud ning reaalselt tuleb tal intressiks maksta väiksem summa, kui algul paistab. «Linnast pangast oleks ju natuke odavamalt saanud, aga kohapeal oli asjaajamine märksa lihtsam,» räägib talunik. Põllumajandustehnika ostmisel kompenseerib riik talunikele ka poole laenuintressidest.

Kolga-Jaani valla Leie hoiu-laenuühistu juhataja Mati Toomsalu räägib, et äsja kiitis ühistu nõukogu heaks mitu laenutaotlust, mis olid piisavalt motiveeritud ja vajalike tagatistega, kuid hetkel puuduvad ressursid nende väljaandmiseks. 1993. aastal asutatud ühistu bilansimaht on 3,5 miljonit krooni.

Peamise katte ühistu 2,4 miljoni kroonisele laenuportfellile moodustavad liikmete kokku kahe miljoni krooni suurused hoiused, Toomsalu sõnul on edasi laenatud ka Ühispanga raha. «Normaalseks tegutsemiseks peaks bilansimaht olema vähemalt viis miljonit krooni,» tõdeb Toomsalu. Alates asutamisest 1993. aastal on ühistu pidevalt kasumit teeninud, kuni möödunud aastani maksti liikmetele osamaksudelt 14 kuni 20 protsenti dividende. Mullune kasum jäeti raskete aegade ootuses liikmetele välja jagamata. «Sel aastal loodame omadega nulli tulla,» viitab Toomsalu maaelu allakäigule. Tema sõnul on probleemseid laene umbes 100 000 krooni.

Kuue tegutsemisaasta jooksul ei ole maha kantud veel ühtegi laenu, paar asja on kohtus. Seal oli ühistu juhtide kinnitusel tegu laenutagatiste kummalise kadumisega. Laenutagatistest on aastate jooksul realiseeritud üks auto ja laudatäis lehmi. Piimalehmade ostjate puudumisel läksid loomad lihakombinaati. «Kui praegu lehmi tagatiseks võtaksime, saaksime teha seda ainult odava lihahinnaga,» räägib Toomsalu. Küsimus, mis juhtuks, kui laenajatel järsku väga kehvasti minema hakkaks ja vallas tuleks korraga müüki hulk tagatiseks olevaid kortereid ja maju, võtab ühistu juhi mõtlikuks. «Siis oleks ikka sandisti küll,» ütleb Toomsalu.

Leie ühistu pakub nii oma 465 liikmele kui ka teistele vallaelanikele klassikalisi pangateenuseid. Kommertspankadel ei ole 2000 elanikuga vallas kontorit ega isegi mitte sularahaautomaati. Ühistul on kontorid Kolga-Jaanis ja Leies ning kuus palgalist töötajat. Väljaminev maksekorraldus liikmetele maksab seitse ja teistele kümme krooni. Hoiuseid tohib ühistu seaduse järgi vastu võtta ning laene anda vaid oma liikmetele. Aastase deposiidi intress on 11 protsenti, laenu baasintress 18 protsenti. Toomsalu tõdeb, et tavaline laenusumma on paarkümmend tuhat krooni ja tähtaeg alla aasta.

«Meie ni?? on väiksemad laenud,» räägib Toomsalu. Näiteks võtavad talunikud kevadel enne põllutööde algust hooajalist laenu väetise, kütuse ja seemne ostmiseks mõnikümmend tuhat krooni ja tasuvad sügisel saagist, sel puhul on intress üle 20 protsendi.

Seadus lubab ühele liikmele laenata kuni viiendiku ühistu osakapitalist, Leies on osakapital miljon krooni. Teine piirang on, et liige võib laenu saada kuni kümnekordses oma osamaksu suuruses. Eraisiku minimaalne osamaks on sada ja ettevõttel viis tuhat krooni.

Hääleõigus ühistu asjade otsustamisel on aga sama nii kirsturaha hoidval eidekesel kui kakssada korda suurema osamaksu tasunud ettevõtjal. «Suuremad laenud, näiteks uue lääne tehnika ostmiseks, jäävad pankade pärusmaaks,» räägib Toomsalu. Hoiu-laenuühistutega samas turuosas tegutsevad laenukontorid, kus laenutingimused on aga veelgi raskemad. «Korra oleme andnud oma liikmele laenu, mida ta kasutas laenukontori laenu tasumiseks, et juurde kogunevatest kõrgetest intressidest pääseda,» räägib ühistu juhataja.

Leie ühistul on liikmeid ka naabervallas Viiratsis. Sealne suurim ettevõte, Rakvere Lihakombinaadile kuuluv seatootmiskompleks ühistu liikmete hulka ei kuulu. «Selle vastu poleks meil küll midagi,» räägib Toomsalu, «aga nemad kasutavad Viljandis panku.»

Samas võib suure hoiustaja osalus tähendada ka probleeme. Harjumaa Loo laenu- ja hoiuühistu suurim hoiustaja ja laenaja on AS Tallegg. Suurettevõtte domineerimine ühistus on kaasa toonud seaduse ja ühistu põhikirja rikkumise -- suurim hoiustaja Tallegg on saanud ühistult korraga arvelduskrediiti neli miljonit krooni ehk neli viiendikku ühistu osakapitalist. Seaduse ja põhikirjaga lubatud piir on üks viiendik osakapitalist. Ühistu ja AS Tallegg juhtkond kattuvad osaliselt.

Kohapealse suurima hoiustaja, vallavalitsuse raha on Leie ühistule kättesaamatu. Seadus keelab riigi- ja omavalitsusasutustel raha hoiu-laenuühistusse paigutada. «See on natuke viga, et vald ei tohi,» räägib ühistu nõukogu ja ühtlasi ka Kolga-Jaani vallavolikogu esimees Leo Arnek, «vald ongi meie kõige suurem ettevõte.» Kohalikud eraettevõtted on praktiliselt kõik ühistu liikmed.

Leo Arnek tänab õnne, et Maapanga krahh Viljandimaast suhteliselt valutult mööda läks. «Maapanga delegatsioon käis maakonna omavalitsusjuhtidele ennast tutvustamas ja tegi väga soodsaid pakkumisi valdade raha hoidmiseks. Õnneks ei võtnud me seda vastu ja see karikas läks meist mööda,» räägib Arnek.

Vt. ka illustratsioon