Kas miljardi krooni suurune kärbe on põhjendatud?

Kulude kärpimist ja maksupoliitikat peaks vaatama omavahel seostatuna. Väikest riiki on kallim pidada, sest väiksel riigil on kulutused suhteliselt suuremad ja see võib viia kõrge maksukoormuseni.

Kui üritada kõrget maksukoormust vältida, siis peab kulutuste kärpimine olema seotud kogu avaliku sektori reformiga. Suur hulk tegevusi, mis suurtes riikides on riigi korraldada, peaks väikses riigis olema erasektori käes.

Kui vaatame Eesti kohustusi Euroopa Liidu või NATOga liitumisel, siis toovad need protsessid paratamatult kaasa täiendavaid kulutusi. Rahvusvaheline integratsioon sunnib peale kulutusi, mis on väiksele riigile suhteliselt suured. See toob kaasa maksukoormuse tõusu, mis ei ole hea majanduse arengule. Selleks, et maksukoormust all hoida ja samal ajal üritada neid kulutusi teha, peab midagi avaliku sektoriga ette võtma.

Kui see miljardi kärpimine käib koos väga konkreetse avaliku sektori reformi kavaga, siis on kärpe tegemine võimalik. Vastasel korral sisaldab see väga suuri ohtusid.

Rahandusministeeriumi poolt avaldatud majandusprognoos tundub olevat realistlik ja konservatiivne. Võib arvata, et see miljardi kroonine kärbe on üpris tõenäoline ja põhjendatud.

Kui vaadata sisemajanduse kogutoodangu mahulist prognoosi, siis on see pea nelja miljardi krooni võrra vähenenud. Sellest võib järeldada, et maksutulud võivad tõesti ligikaudu miljardi võrra väheneda. Miljardi krooni suurune kärbe tundub sellepärast olevat õige, aga ma arvan, et seda on väga raske teha.

Praegu on selline otsus põhjendatud, sest majanduskasv tuleb käesoleval aastal nulli lähedane. See mõjutab baasi, mille alusel koostada järgmise aasta eelarve. Kui valitsus ei soovi võtta vastu veel teist negatiivset lisaeelarvet, siis kuhjub kogu surve järgmisesse aastasse.

Minu arvates oleks teise lisaeelarve koostamine parem lahendus, sest muidu tuleb sellel aastal eelarve reaalmahu kasv liiga suur. Parem oleks seda järsku kasvu tasandada ja võtta vastu teine lisaeelarve. See võimaldaks järgmise aasta eelarvet vähem kärpida. Kui aga seda ei suudeta teha, siis peabki kogu koormus langema järgmise aasta eelarvele.

Järgmisel aastal on majanduses juba elavnemist oodata. Praegused otsused on tingitud sellest, et tänavuse aasta esimene kvartal osutus palju negatiivsemaks, kui mõni kuu tagasi võis oodata ja see kandub üle ka teise kvartalisse.

Õige on arvestus, et esimesel poolaastal oli majanduskasv negatiivne. Neljandas kvartalis võib aga majanduskasv tulla suurem, kui praegu arvatakse. Sellele vaatamata on parem olla konservatiivne, sest hiljem on kulusid kergem juurde kirjutada kui kärpida.