Tüütu paigaljooks

Reformierakond käivitas möödunud nädalal kohalike valimiste reklaamikampaania. Reklaam oli hea ja täitis vähemalt osaliselt eesmärgi. Need kelle vastu oli reklaam suunatud, rõhutasid, et tegemist on negatiivse kampaaniaga, sest reklaamis tuuakse esile konkurentide vead, mitte ei tutvustata enda tulevikuväljavaateid ega pakuta lahendusi.

Eelolevate valimiste, ja paistab, et ka järgmiste parlamendivalimiste eel ei saagi Reformierakond teha positiivset kampaaniat, sest nende tulevikuväljavaated ja lahendused ei tundu valijatele enam veenvad.

Milliste saavutustega saab 1994. aasta 13. novembril asutatud Reformierakond uhkustada? Meenub kaitsetollide vastane võitlus eelmises riigikogus, rahandusminister Siim Kallase riigieelarve tasakaalu saamiseks tehtavad ponnistused ja riigieelarve koostamise põhimõtete muutmine. Rohkem ei midagi. Kusjuures, kuni viimaste valimisteni oli tegemist Eesti kõige populaarsema erakonnaga.

Tagantjärele tundub mitmeid öid kestnud tollivõitlus tragikoomilisena, sest tollid kehtestab Eestis valitsus, kus Reformierakonnale kuulub viis ministriportfelli. Nüüd järsku on reformistid saanud teada, et tolle nõuab Euroopa Liit ja need on vaja kehtestada mõni aasta enne Eesti liitumist, sest tolliametile on vaja harjutamiseks aega. Mina ei usu, et Reformierakond Euroopa Liidu nõudest nii hilja teada sai, vähemalt tollide osas on Reformierakond valijaid petnud.

Kolmapäeval otsustab koalitsiooninõukogu, kas järgmisel aastal vabastatakse ettevõtete investeeringud tulumaksust või mitte. Tõenäoliselt otsustatakse maksureform edasi lükata, sest reformistid tõstsid juba möödunud nädalal käed ja nõustusid oma peamise valimislubaduse täitmise tähtaja edasilükkamisega. Põhjuseks maksutulude halb laekumine.

Jah, tõesti, riigi rahakoti seis on nukker ja Siim Kallase ning Jürgen Ligi maksureformi edasilükkamise põhjendused kõlaksid valijatele usutavalt, kui samal ajal ei kirjutaks ajalehed valitsuse kavast suurendada kolmandiku võrra kaitsekulutusi või 160 miljoni krooni võrra põllutoetusi. Petta said need, kes uskusid, et ettevõtte tulumaksu kaotamisest tekkiva ajutise eelarveaugu katab Reformierakond stabilisatsioonireservist (vt Reformierakonna koduleheküljelt Siim Kallase kommentaari «Tulumaksust vabaks!»). Lahendused, mis sobisid opositsionäär Kallasele, ei sobi rahandusminister Kallasele.

Maksureformi edasilükkamine valmistab rõõmu füüsilisest isikust ettevõtjatele, kes ei oleks tulumaksuvabastust saanud. Reformistide arvates ei ole 44 000 inimese näol tegemist ettevõtjate, vaid maksupetturitega, kes hiilivad üksikisiku tulumaksu maksmisest kõrvale.

Arvan, et reformistid eksivad, kui usuvad, et füüsilisest isikust ettevõtjate kadumisega paraneb maksutulude laekumine. Keskerakond saab aga ajalehtedes reklaamida Siim Kallase juhitud rahandusministeeriumi, kes füüsilisest isikust ettevõtjale näkku sülitab.

Tänane koalitsiooninõukogu otsus on Reformierakonnale väga oluline, sest tegelikult sõltub sellest vähemalt kolme valimislubaduse täitmine. Reformierakond ehitas oma valimislubadustega kaardimajakese. Lisaks tulumaksu kaotamisele lubati 9000 krooni suurust keskmist palka ja aastas 13 000 uut töökohta.

Pessimistlikule küsimusele, kuidas need kaks kergesti mõõdetavat ja meeldejäävat lubadust täidetakse, vastas Kallas, et tänu ettevõtte tulumaksu kaotamisele. Otsustades täna maksureformi edasi lükata, jäävad ka need kaks head lubadust täitmata.

On kurb, et inimesed, kes asutasid Eesti populaarsema partei ja panid sellele nimeks Reformierakond, ei ole suutnud nelja ja poole aasta jooksul viia ellu mitte ühtegi reformi. Tabavalt iseloomustas oravapartei olemust Robert Lepikson, kes kolm aastat tagasi ilmutas Eesti Ekspressi vahel karikatuuri rattas jooksvast oravast. Selliseid karikatuure on vähe, mis on veel kolme aasta pärast aktuaalsed.

Paigaljooksu tulemuseks on toetajaskonna vähenemine. Selleks, et turuliidri positsiooni tagasi võita, peab Reformierakond hakkama oma lubadusi täitma. Kui ettevõtete tulumaksuvabastus lükkub kaugesse tulevikku, siis on valija suhtes ausam, kui Reformierakond oma nime ära muudab, sest reformidega ei ole sellel poliitilisel jõul küll mingit pistmist.