Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ühendamise asemel likvideerimine
Valitsuskoalitsioonis on tekkinud idee liita järgmisel aastal Eesti Televisioon (ETV) ja Eesti Raadio.
Äripäeva arvates tuleb kaks mammutorganisatsiooni likvideerida ning seda on kõige parem teha erastamise teel.
Kahe organisatsiooni ühendamine võimaldab hoida kokku kulusid, sest enam ei ole vaja kahte spordi-, kultuuri- või uudistetoimetust. Ühendamine on aga poolik lahendus. Tegelikult vajab muutmist kogu senine ETV ja Eesti Raadio kontseptsioon.
Status quo säilitamise pooldajate argument on Euroopa Liit, mis nõuab liikmesriikidelt avalik-õigusliku ringhäälingu olemasolu. Kommertsalustel töötav televisioon või raadiokanal ei ole huvitatud selliste saadete tootmisest ja näitamisest, millel pole laia auditooriumi, sest see kahandab reklaamiklientide huvi.
Kui järgida Äripäeva ettepanekut, siis koos ETV ja Eesti Raadio likvideerimisega kaotame ka näiteks kultuuri- ja haridussaated, venekeelse programmi, väärtfilmid.
Selline kartus on asjatu. Toimetus on kindel, et Euroopa Liidul pole midagi selle vastu, kui riik lõpetab Raadio 2 finantseerimise, kus suure osa eetriajast täidavad diskorid, kes samal ajal esindavad plaadifirmasid. Ei usu, et Raadio 2 likvideerimine või erastamine seab ohtu Eesti kultuuri. Euroopa Liidul ei ole midagi selle vastu, kui maksumaksja raha eest ei finantseerita enam selliseid ETV saateid nagu «Reisile sinuga» või «Kuulus ja kummaline». Arvestades saadete populaarsust, ei too riigieelarvest finantseerimise lõpetamine kaasa nende kadumist teleekraanilt.
Kui riik peab vajalikuks oma kodanike varustamist kindlate tele- ja raadiosaadetega, mille näitamisest ei ole kommertskanalid huvitatud, siis on riigieelarves selleks vastav summa, mida riik nende saadete tellimiseks ja erakanalites saateaja ostmiseks saab kulutada.
See summa on kindlasti väiksem, kui sellel aastal riigieelarvest ETV-le eraldatav 97,5 ja Eesti Raadiole eraldatav 82 miljonit krooni. Kahe kolossi asemel peab riik üleval struktuuri, kes korraldab konkursse ja vastutab eelarveraha sihipärase kasutamise eest.
ETV ja Eesti Raadio juhid väidavad, et raha vähenemine toob kaasa saadete kvaliteedi languse, sest erafirma üritab saateid toota võimalikult väikeste kuludega.
Tegemist on asjatu kartusega. Riik korraldab konkreetse saate tellimiseks konkursi ehk tekitab konkurentsi, mille tulemusena saate kvaliteet on tagatud ja see saavutatakse praegusest väiksemate kuludega.