Demekas ütles, et Eesti ja Läti on viimastel aastatel katnud jooksevkonto puudujäägi välismaiste otseinvesteeringute sissevooluga, millest suurem osa tuleb erastamisest. Massilise erastamise lõppedes see ressurss kaob, märkis ta.
«Kui kiiresti kodumaised võimsused suurenevad, et hoida talutaval tasemel jooksevkonto defitsiiti -- mis jääb kõrgeks paljudeks aastateks -- see küsimus on praegu kõikide meeltel,» ütles Demekas.
Eesti jooksevkonto defitsiit oli esimeses kvartalis 7,0 protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT). Lätis oli vastav näitaja 8,0 protsenti.
Washingtoni naasev Demekas ütles, et Eesti ja Läti on teinud suuri edusamme valitsemise efektiivsemaks muutmisel.
«Võrreldes teiste üleminekuriikidega, mida ma tunnen, on Eesti ja Läti tugevad poliitilisel tasandil vastu võetud otsuste elluviimisel,» ütles Demekas.
Demekase sõnul seisavad mõlema riigi ees nüüd probleemid, mis on samasugused ka arenenud riikides.
Demekas ütles, et Eesti ja Läti on teinud edusamme stabiilse, liberaalse turumajanduse loomisel, aga praegu tuleb neil oma majandusi tugevdada.
«Nad peaksid püüdma vähendada riikliku reguleerimise, bürokraatia ja investeeringute administratiivsete tõkete koormat,» ütles ta. «Ma arvan, et arenemisruumi on selles osas mõlemas riigis, eriti Lätis.»
Demekas ütles ka, et mõlema riigi õigussüsteem tahab täiustamist.
Autor: BNS