Ettevõtte väärtuse hindamise viisid

Praktikas ilmneb meetodi kasutamisel mõningaid probleeme: rahavoogude ja projekti lõpetamisväärtuse hindamine on subjektiivne ning seotud määramatusega; diskonteerimismäära valik on suhteline: mida kõrgema tulunormi seab hindaja või ostja, seda madalamaks osutub rahavoogude nüüdisväärtus, järelikult mõjutab väärtuse hinnangut ka investorite riskitaluvus.

Tallinna Piimakombinaadi ASi finantsjuhi Alar-Ants Smirnovi arvates tuleks lisaks rahavoogude puhasnüüdisväärtusele silmas pidada ka aktuaalset varade ja kohustuste seisu: »Liites rahavoogude nüüdisväärtusele olemasoleva käibevara ning lahutades sellest ettevõtte kohustused, peaks tulemus muutuma tunduvalt objektiivsemaks.

Tavaline viga on laovarude küsitav turuväärtus (nende ülehindamine) ning kuludesse kandmata deebitorid.

Konservatiivse hindamise tulemuseks võib ekstreemsemal juhul olla omakapitali vähenemine summani, kus tuleviku rahavoogude arvestamine muutub mõttetuks -- ettevõtte väärtus võrdub sellisel juhul pankrotivara väärtusega.»

Ettevõtte turuväärtus (market value) peegeldub turul vabalt kaubeldavate aktsiate hinna kaudu.

Turuväärtus arvutatakse aktsia hinna korrutamise teel emiteeritud aktsiate arvuga. Turuväärtus sobib hästi firmade võrdlemiseks; peegeldub ju samas harus tegutsevate ettevõtete turuväärtuses investorite hinnang nende potentsiaalile. Turuväärtus sobib ka individuaalse aktsiaportfelli hindamiseks.

Probleemne on aga turuväärtuse kasutamine terve ettevõtte hindamisel: omanikku vahetavate aktsiapakkide hind kehtib pelgalt konkreetsele tehingule ja sõltub börsil käibivatest kogustest, tõenäoliselt ei ole korraga müügis ka kõik aktsiad.

Ettevõtte turuväärtuse hindamisel näeb küsitavusi ka Tallinna Kaubamaja ASi finantsdirektor Urmo Vallner: »Firma turuväärtuse arvutamine aktsiate arvu ja nende hinna korrutamise kaudu on problemaatiline: ostes kokku mingi osa ettevõtte aktsiatest, tõuseb ülejäänute hind ning viimaste aktsionäridega tuleb saavutada erikokkulepe, mis võib algsest noteeringust oluliselt erineda.»

Kahtlemata peegeldub aktsiahindades firmade fundamentaalne väärtus, kuid noteering võib sisaldada ka palju teisi tegureid: investorite ekslikud ja ülevõimendatud ootused, paanika, eufooria jm.

Autor: Armin Laidre