Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Valimisavang

    Reformierakond ja Koonderakond on olnud kõige majanduskesksemad ning just ettevõtjaid ja ärimehi ühendanud erakondadeks. Möödunud nädalal on mõlemad erakonnad alustanud kohalike valimiste eelset kampaaniat.
    Koonderakond tegi seda meie traditsioonis üsna tavatult oma selgete majanduspoliitiliste seisukohtade avaldamisega 10. augusti Postimehes. Tegemist on Koonderakonna omaaegse valitsuspoliitika ebamäärasust arvestades üsnagi põhimõtteliste seisukohtadega. Ilmutatu aluseks on ekspeaminister Tiit Vähi esitatud teeside põhjalik läbivaidlemine juuli lõpul Pärnus toimunud mõttetalgutel.
    Lakoonilisse materjali süüvimine ilmutab, et Koonderakond on julgenud võtta vaatluse alla mitmed meie senise majanduspoliitika pühad lehmad ja peab mõnda neist tänase päeva seisukohalt juba tapale viimist väärivaiks. Dokumendist kumab läbi arusaam, et jätkates tootmise seisaku tingimustes avaliku sektori kulutuste kasvatamist, pole võimalik krooni kurssi säilitada. Devalvatsioon pole loomulikult soovitav ning ka surve palkade ja pensionide tõstmiseks on meie vaesuse juures mõistetav. Seetõttu tuleb valitsuspoliitika peamiseks prioriteediks lugeda soodsa ettevõtluskeskkonna tagamist, et taas saavutada kodumaise tootmise juurdekasv. Sellest eesmärgist lähtuvalt tuleks suhtuda ka stabilisatsioonireservi. Looduna majanduse kasvu perioodil, tuleks seda reservi nüüd kasutada languse stabiliseerimiseks ja uue kasvu tekitamiseks. Seepärast peetakse õigeks kulutada nimetatud reservi investeeringuteks ja ekspordisubsiidiumiteks, ikka selle nimel, et tootmisele hapnikku anda.
    Koonderakonnal lasub süü kõhklevas suhtumises tollidesse, mis tagas eelmises riigikogus opositsioonile edu võitluses tollide vastu. Nüüd on jõutud arusaamale, et tollide puudumine on muutunud kodumaist tootmist hävitavaks faktoriks, ja nõutakse tollide viivitamatut rakendamist kolmandate riikide suhtes ning WTO määradele vastavate tollide saavutamist läbirääkimistes ELi maadega. Koonderakond ei pea seejuures silmas sugugi vaid põllutooteid, vaid ka seda osa kodumaisest tööstustoodangust, mis ellujäämiseks vajab tollikaitset.
    Olukorras, kus meie välislaenud moodustavad vaid 5% SKPst, (Lätis 8%, Leedus 13%) leiab Koonderakond täna, et pikaajalisi välislaene tuleb võtta julgemini, kui need on suunatud infrastruktuuri parandamiseks (teed) või inimfaktoriga seotud (koolid, haiglad) investeeringuiks. Koalitsioonist erinevalt suhtub Koonderakond mõistvalt kohalike omavalitsuste laenudesse, kui need on mahult seadusega kooskõlas ja investeeringuteks mõeldud.
    Oleme selgelt kahtlev Reformierakonna eelnõu suhtes, mis käsitleb ettevõtte tulumaksu kaotamist. Uue momendina juhitakse tähelepanu, et eelnõu rakendamise tegelikuks tulemuseks võib olla koguni üldise maksukoormuse kasv, seega lihtsalt poliitiline pettus. Sellisele võimalusele viitas konkreetsete arvutuste najal eksrahandusminister Opmann.
    Suhtumises sotsiaalmaksu jagunemisse tööandjate ja töövõtjate vahel suhtega 12:8 võib Koonderakonna seisukohast välja lugeda selget umbusku, et töövõtjate reaalsissetulek sel juhul ei kahane, ning soovitust püüda muutus ellu viia etapiviisiliselt.
    Koonderakond on vastu kavale ühitada käibemaksumäärad Euroopa Liiduga 2000. aastal, mis tähendab ravimite, ajakirjanduse tellimise ja elanikele müüdava kütuse hinnatõusu.
    Poliitiliselt oluliseks sõnumiks tuleb pidada Koonderakonna vastuseisu kaitsekulutuste tõusule olukorras, kus eelarve kogumaht ei kasva. On selge, et meie madala maksukoormuse ja vaesuse juures ei saa kaitsekulutusi tõsta teiste avaliku sektori kulutuste (haridus, kultuur, korrakaitse, keskkonnahoid, sotsiaalhooldus, meditsiin jne) arvel.
    Koonderakond esitas valitsusele 14 konkreetset ettepanekut ettevõtluskeskkonna parandamiseks ning jõudis seisukohani, et Eesti vajab meie enda kogemustele ning reaalsetele võimalustele (s.t. mitte välisnõuandjate diktaadile) tuginevat uut majanduspoliitikat.
    Kokkuvõttes tahetakse märku anda, et nii mõnigi püha lehm on ehk muutunud neljanurgeliseks rattaks, mis on uhkuseasjaks vaid Eestis, kuid millega kaugele ei sõida. Jääb loota, et teised erakonnad vastandaksid neile seiskohtadele omad tänased arusaamad ning ei piirduks vaid näkkusülitamisega.
    Autor: Jaak Allik
  • Hetkel kuum
Jaeinvestoreid tuleb üha tõsisemalt võtta
Oma Tallinna börsi rahapaigutustega miinuses istuv värske investor teeb teene mitte ainult iseendale, vaid temasugustele jaeinvestoritele laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Oma Tallinna börsi rahapaigutustega miinuses istuv värske investor teeb teene mitte ainult iseendale, vaid temasugustele jaeinvestoritele laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Apple andis investoritele külma duši Suurim langus kuue aasta jooksul
Apple teatas suurimast tulude langusest enam kui kuue aasta jooksul ja süüdistas selles tarneprobleeme.
Apple teatas suurimast tulude langusest enam kui kuue aasta jooksul ja süüdistas selles tarneprobleeme.
Fordi tegevjuht: jätsime kaks miljardit kasumit lauale
USA autotootja Fordi kvartalitulemused jäid prognoosidele alla, tegevjuhi sõnul jäi kaks miljardit dollarit kasumit teenimata.
USA autotootja Fordi kvartalitulemused jäid prognoosidele alla, tegevjuhi sõnul jäi kaks miljardit dollarit kasumit teenimata.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Boroditš võitis Tallinnalt 90 000 eurot
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Sõda pühkis kolmandiku Ukraina majandusest
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Raadiohommikus teeme selgeks lennunduse hetkeseisu
Äripäeva raadionädala esimeses hommikuprogrammis süveneme reisilennunduse probleemidesse ning uurime, milline on eesti lennureisija lootus paremateks ühendusteks.
Äripäeva raadionädala esimeses hommikuprogrammis süveneme reisilennunduse probleemidesse ning uurime, milline on eesti lennureisija lootus paremateks ühendusteks.

Olulisemad uudised

Ministeerium värbas Ragn-Sellsi arendusjuhi asekantsleriks
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) uueks transpordi asekantsleriks kinnitati Sander Salmu, kes alustab ametis 13. märtsil.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) uueks transpordi asekantsleriks kinnitati Sander Salmu, kes alustab ametis 13. märtsil.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.