Rannaauto nõuab jätkuvalt kahjutasu

Vaatamata pankrotiprotsessi ebaõnnestumisele jätkab AS Rannaauto 120 000 krooni nõudmist ASilt Tallinna Vesi, kasutades viimase hooletust transpordilepingu lõpetamisel.

Oktoobris jõustunud konkurentsiseaduse järgi kohustus Tallinna Vesi monopoolse ettevõttena kõiki teenuseid alates sellest aastast ostma riigihanke korras. Rannaautoga lõpetati varasem leping ja kuulutati välja uus konkurss. Lepingu lõpetamisest teatati veofirmale ette aga vaid kuu aega, kuigi leping nõudis kolme kuud.

Rannaauto juhataja Aarne Teder selgitab, et 120 077kroonine nõue tuleneb lepingu lisast, kus on kirjas, mitu tundi päevas autod Tallinna Vee heaks peavad töötama ja mis on töötunni hind. Selle järgi arvutati, milline summa jäi veofirmal teenimata kahe etteteatamata kuu jooksul.

«See on nende suvaline arvestus,» ütleb Tallinna Vee jurist Helle Sipelgas. Tema sõnul on lepingus kirjas, et kui Rannaauto masinad osutavad vastavalt tellimusele teenust, vormistatakse sõiduleht, mille alusel tasutakse teenuse eest. 1999. aastal pole neid sõidulehti esitatud. Tunnihinnad hakkavad Sipelgase väitel lugema alles siis, kui teenus on osutatud.

Ebaõnnestunud pankrotimenetluse algatamisega juba kohtu- ja pankrotimenetluse kuludena ligi 40 000 krooni kaotanud Rannaauto kavatseb raha nõudmist jätkata lähiajal tsiviilhagiga. ASi Tallinna Vesi seisukohalt pole see otstarbekas. «Kui nad täpselt sama nõude esitavad, on see nurjumisele määratud, sest selle alusetus on pakrotimenetluses kohtu otsusega tõendatud,» leiab Sipelagas.

Sipelgas tunnistab, et Tallinna Vesi rikkus etteteatamisaja sätet, kuid lepingus puudub säte, et etteteatamisaja nõude rikkumisel peab maksma trahvi või hüvitama kahju.

ASi Tallinna Vesi ajutisele pankrotihaldurile Milvi Suursaarele tundub aga Rannaauto nõue õiguslikult põhjendatuna. «Kui Rannaauto rakendab tsiviilhagi oma nõude sissenõudmiseks, siis on tal lootust oma raha ikkagi kätte saada,» väidab ta. Ka kohtu seisukoht oli, et kui Rannaauto oleks tsiviilhagi esitanud, oleks ta ilmselt protsessi võitnud.

Sõltumatud juristid ei soovinud lepingute sisu teadmata kommenteerida, kas Rannaauto nõue on õigustatud. Samas möönis mõni neist, et tsiviilkoodeks võimaldab teatud juhtudel kahju hüvitamist ka siis, kui mingit leppetrahvi ei ole lepingus ette nähtud.

Vt. ka väljavõtet kohtuotsusest