• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Piimasõda algab

    «Piim muutub defitsiidiks, see on kindel,» ütleb piimatootja OÜ Vändra juhataja Ilmar Teevet. «Paar suuremat tööstust lähevad kindlasti piimapuuduse tõttu kinni.»
    Üheltpoolt on piimast puudus põuase suve ja vähese sööda pärast, teiselt poolt on paljud piimatootjad kannatuse kaotanud ja oma karja hävitanud. Kõige mustemate ennustuste järgi muutub lehm mõne aja pärast haruldaseks loomaks.
    «Põua tõttu annavad meil lehmad praegu samapalju piima, kui tavaliselt novembris-detsembris,» räägib Teevet. «Lehmad käivad kõrbenud karjamaal ainult jalutamas.»
    Teevet on veendunud, et maamees tuleb piimasõjast välja võitjana. Sealiha varal on näide olemas: kui puudus kätte tuli, hakkas hind üles minema. «Aasta pärast on meie võit kõige paremini näha,» lisab Teevet.
    OÜ Estonia juhatuse esimehe Peeter Kibe arvates kõigile tööstustele talvel enam piima ei jätku ja nad peavad lõpetama. «Raskemaks läheb just suurematel, sest väikestel meiereidel on oma kindel turuni?? olemas,» räägib ta.
    Kui eelmisel aastal toodeti üle 700 000 tonni piima ja tööstustesse jõudis 500 000 tonni, siis sel aastal saavad tööstused umbes 100 000 tonni võrra vähem. 100 000 tonni aga on kahe suure piimatööstuse aastane toorainevajadus.
    «Piim pannakse tööstuste vahel paika augustis-septembris,» sõnab ASi Rävala Piim juhataja Rein Viilu. «Praegu piisab tootjale kiiremini maksmisest, et nad ühe tööstuse juurest teise juurde koliksid.»
    Suurima piimatootja Estonia kahjumid piimatootmisest ulatuvad praegu miljoni kroonini kuus. «Kui talvel on hind 3.50, siis elaks me ära ja saaks ka investeerida,» sõnab Kibe.
    Piimatootjad üritavad ka ise kõigest väest oma olukorda inimväärsemaks muuta, otsides ise piimale turgu. Näiteks Võrumaa piimatootjad üritavad Võru Juustu tiiva alt vabaneda piima ühiselt Venemaale müües. «See on ainus võimalus teha Võru Juustule selgeks, et tal on meid vaja ja ta ei tohi meid välja suretada,» ütleb Võru Talupidajate Liidu esimees Riho Pähn.
    Nõmme turul Lõola talu piimaga kauplev müüja Kai sõnab, et kui tööstused ka piima hinda tõstaks, müüb talu ikkagi turul piima edasi. «Meil on siin kindlad ostjad olemas ja sügisest hakkame koolidele otse müüma,» ütleb ta. Tallinna lähedal Assakul asuvas Lõola talus on 10 lehma, turul müüb talu piima hinnaga 3,80 krooni liiter. Ja ostjaid on, ajuti tekib müügiputka ette lausa järjekord.
    Piimavarumisturust 40 protsenti omava ASi Ühinenud Meiereid peadirektor Andres Soosaar leiab, et piima hind kujuneb lähitulevikus turureeglite alusel, kus hinna määrab nõudluse ja pakkumise vahekord. «Selles olukorras pole meil olulist rolli mängida, oleme turul kõigi teistega võrdsed kauplejad,» sõnab ta.
    Ometi oli just Ühinenud Meiereid see, kes eelmisel nädalal esimese piimatööstusena teatas, et tõstab hinda. Mõni tund pärast Ühinenud Meiereide teadet tuli konkreetne teade ASist Rävala Piim: piima keskmine kokkuostuhind on alates 1. septembrist 1.80 kilo.
    Septembrist tõstavad kokkuostuhinda ka teised tööstused, nagu Saaremaa liha- ja piimatööstus, Rakvere Piim ja Lacto. Ühinenud Meiereide prognoosi järgi peaks piimatootja saama talvel piimakilo eest 2,50 krooni.
    Kui maamehed tööstuste omavahelisest kemplemisest võidavad, siis tarbija kaotab. «Kui varumishind talvel üle 2.50 tõuseb, on müügihinda tarbijale arvestades odavam teha piimatooteid välismaisest võist ja lõssipulbrist,» sõnab Andres Soosaar. «Ning kui kodumaist piima enam ei jätku, küll leidub ärimehi, kes hakkavad kauplusi välismaise piimaga varustama.»
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Jah, nüüd tuleb seljad kokku panna!
Riik hankijana peaks praeguses keerulises majanduskeskkonnas, kus kõikvõimalikku laadi turutõrked on igapäevane nähe, olema töö teostaja suhtes mõistlik ja paindlik, kirjutab Äripäev juhtkirjas. Liigne bürokraatia, nagu me juhtkirjades sageli meelde tuletame, ei tule ühelgi ajal kasuks, kriisis aga on selle mõju hukutav.
Riik hankijana peaks praeguses keerulises majanduskeskkonnas, kus kõikvõimalikku laadi turutõrked on igapäevane nähe, olema töö teostaja suhtes mõistlik ja paindlik, kirjutab Äripäev juhtkirjas. Liigne bürokraatia, nagu me juhtkirjades sageli meelde tuletame, ei tule ühelgi ajal kasuks, kriisis aga on selle mõju hukutav.
Tallinna börs alustas uut nädalat kukkumisega
Tallinna börs langes täna koos ülejäänud Euroopa turgudega. Enim kukkusid kodubörsil PRFoodsi, Silvano Fashion Groupi ja Ekspress Grupi aktsiad.
Tallinna börs langes täna koos ülejäänud Euroopa turgudega. Enim kukkusid kodubörsil PRFoodsi, Silvano Fashion Groupi ja Ekspress Grupi aktsiad.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Raadiohommikus: Eesti suurim pank ja tööstuste kriisiplaanid
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägime lisaks sõja mõjudele ka kasvavate intressimäärade ja kiire hinnatõusu tagajärgedest nii ettevõtetele kui tarbijatele.
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägime lisaks sõja mõjudele ka kasvavate intressimäärade ja kiire hinnatõusu tagajärgedest nii ettevõtetele kui tarbijatele.
Viimse hetkeni ellujäämist lootnud ettevõte heitis hinge
13. reedel läks lõplikult pankrotti pika ajalooga Eesti ekspedeerimisfirma Mep Trans, mille omanik Denis Belov kõigest kaks nädalat tagasi ütles, et olukord pole veel täiesti lootusetu. „Võitleme,” ütles Belov siis.
13. reedel läks lõplikult pankrotti pika ajalooga Eesti ekspedeerimisfirma Mep Trans, mille omanik Denis Belov kõigest kaks nädalat tagasi ütles, et olukord pole veel täiesti lootusetu. „Võitleme,” ütles Belov siis.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.