Pirnivahetus käib üle mõistuse
Veel mõne aasta eest oskas iga teine autoomanik oma sõiduriista mootorit kokku panna ja lahti võtta, nüüd ei suuda paljud enam isegi pirne vahetada.
Autoteeninduses heliseb telefon, meesterahva hääl ütleb: «Sooviksin teeninduse aega kinni panna.»
«Kahjuks on sel nädalal kõik kinni, tulge järgmisel neljapäeval.»
«Nalja teete või? Ma saan ju trahvi!»
«Mis teie autol siis viga on?»
«Juhipoolne esituli ei põle.»
Taolised telefonikõned on autoteenindustes saanud igapäevasteks. Kui teenindusemeestel on aega, ei teki probleemi, kui ei, lõpeb asi tavaliselt sellega, et meister kutsub hätta sattunud kliendi remonditöökoja hoovile ja vahetab ise katkise pirni ära.
«See on ainus lahendus. Kui mehed tegelevad näiteks mootori remondi või mõne muu tõsisema tööga, siis on neil üsna tülikas käia veel hoovil pirne vahetamas. Nädal aega ühe pirni pärast järjekorras oodata on aga veelgi absurdsem,» nentis ASi Ascar hooldenõunik Andres Metsla.
Sestap võiks iga autoomanik, kellele pirnivahetus üle jõu käib, enne teenindusse minekut mõelda, kas ehk leidub mõni asjatundlik naaber või kolleeg, kes vea mõne minutiga kõrvaldaks.
Metsla hinnangul peaks iga meesterahvas, kes on suutnud ära õppida auto juhtimise, olema suuteline vahetama ka selle pirne, valama mootorisse õli juurde ja oskama jälgida jahutusvedeliku taset.
Loomulikult ei saa inimestele nende oskamatust ette heita ja kallimate automarkide puhul peetakse seda eriti loomulikuks.
Näiteks Volvosid ja Renault'sid müüva ASi Info Auto firmateeninduses käis esmaspäeva hommikul paari esimese tunni jooksul kuus Volvot, mille ainus häda seisneski katkises pirnis. Hooldemeistrid pidasid seda igati normaalseks, sest Volvo on sellise klassi auto, mille omanik ei peagi katkiste pirnide pärast muretsema. Seda enam, et Info Auto teeninduses on praktikal kutsekooli poisid, kellele on sedalaadi töö igati kontimööda. Renault'de omanikke käib teenindusmeeste sõnul pisivigadega tunduvalt harvem. Üldjuhul on nii, et mida odavam auto, seda suutlikum on omanik selle eest hoolt kandma.
Ka paljude teiste autoomanike arvates on täiesti loomulik, et tänapäeva inimene ei peagi enam oskama pirne vahetada ega üldse teadma, mis kapoti all toimub. Selleks on teenindused ja kui neis on paarinädalased järjekorrad, siis järelikult ei suuda nad oma tööga hakkama saada.
Lühidalt on tänapäeva suhtumine: mind ei huvita, mina maksan. Kuidas teisiti tõlgendada telefonikõnet, kus meeskodanik küsib tõredalt: «Autol koliseb miski, kui palju see maksma läheb?»
Paraku ei ole me jõudnud veel sinnamaale, et remondimehed ise kõikjal klienti kui kuningasse suhtuvad. Ikka ja jälle kuuleb kirumist ühe või teise teeninduse aadressil.