Ärieetika, vee kogus ja temperatuur

Suviseid vee temperatuure arvestades võime kraanist välja lastud ühes kuupmeetris soojas vees sisalduva (sellele lisanduvad veel soojuskaod) soojusenergia maksumuse arvutada järgmiselt: (49--19)x0,001163x349=12,20 krooni, (49 -- kraanist väljuva sooja vee tegelik keskmine temperatuur; 19 -- suvekuul soojusvahetisse sisenevad külma vee mõõdetud temperatuur; 0,001163 -- MWh arv, mis kulub 1 m³ vee temperatuuri tõstmiseks 1 °C ; 349 -- 1 MWh hind kroonides (AS Tallinna Soojus)).

Kuna tegelikke tarbimisnäitajaid ei ole välja töötatud ega osata ka ekstrapoleerida, võtavad ametnikud aluseks projekteerijatele mõeldud plaanilised vee tarbimisnormid ning muutes ühe hoobiga plaanilise normi tegelikuks, väidetakse, et iga inimene tarbis ööpäevas 105 liitrit (0,105 m³) sooja vett.

Kuidas kujuneb siis sooja vee arve seitsmeliikmelisele perele kuus, kus on 30 ööpäeva ja kes korteriarvesti järgi kulutas kuu aja jooksul ainult 3 m³ sooja vett (ka temperatuurid on arvestuslikud): (55--15) x 0,105 x 30 x 7 x 0,001163 x 349=358 krooni. Saadud summa on 358: (3x12,20) = 9,78 korda suurem tegelikust.

Kas maksta siis 36,60 krooni või 358 krooni. Kui mõõtmine on täpne -- 3 m³, kas siis arve 358 krooni ka õiglane on? Kontrollime arvutusega, mitu kraadi tõuseb 3 m³ vee temperatuur, kui sinna soojusenergiat sisse panna 358 krooni eest? 358: (3 x 0,001163x 349) = 249 °C

Asitõendina tuleks kohtusse esitada tehnoloogia, mis võimaldab soojusvahetis soojatootja poolt antavast 90kraadisest soojast veest soojusvahetuse meetodil nii kõrge temperatuuriga vett valmistada. Samuti peaks asitõendina esitama soojaveetorustiku, milline sellist survet, kus ligi 294 °C sees on, vastu peaks.

Kahjuks ei iseloomusta need arvutused ärieetikat ainult tarbijate ja müüjate vahelistes tehingutes, selline ärieetika iseloomustab ka meie ärikeskkonna loojaid.