Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ärieetika, vee kogus ja temperatuur
Põhjus, miks me oma korterisse veearvestid paneme, on meie soov tõestada teisele poolele meie omandusse tulnud teenuste koguseid. Mõõteseadus ütleb -- kui arvestid on taadeldud ja paigaldatud korterisse projekti kohaselt, tuleb selle näidud tehingutes aluseks võtta.
Kahjuks ilmneb palju juhtumeid, kus õigustloovate aktide vastuvõtmisel ei ole arvestatud meie tahteta toimivaid loodusseadusi.
Korteris oleva sooja vee arvesti abil saame me teada ainult sooja vee hulga, mis on soojusenergia kandjaks. Alles siis, kui me võtame arvesse ka sooja vee temperatuuri, mis kraanist välja tuleb, ja selle temperatuuri, mis oli külmal veel soojusvahetisse minekul, saame arvutama hakata soojusenergia kogust ning selle maksumust.
Suviseid vee temperatuure arvestades võime kraanist välja lastud ühes kuupmeetris soojas vees sisalduva (sellele lisanduvad veel soojuskaod) soojusenergia maksumuse arvutada järgmiselt: (49--19)x0,001163x349=12,20 krooni, (49 -- kraanist väljuva sooja vee tegelik keskmine temperatuur; 19 -- suvekuul soojusvahetisse sisenevad külma vee mõõdetud temperatuur; 0,001163 -- MWh arv, mis kulub 1 m³ vee temperatuuri tõstmiseks 1 °C ; 349 -- 1 MWh hind kroonides (AS Tallinna Soojus)).
Kuna tegelikke tarbimisnäitajaid ei ole välja töötatud ega osata ka ekstrapoleerida, võtavad ametnikud aluseks projekteerijatele mõeldud plaanilised vee tarbimisnormid ning muutes ühe hoobiga plaanilise normi tegelikuks, väidetakse, et iga inimene tarbis ööpäevas 105 liitrit (0,105 m³) sooja vett.
Kuidas kujuneb siis sooja vee arve seitsmeliikmelisele perele kuus, kus on 30 ööpäeva ja kes korteriarvesti järgi kulutas kuu aja jooksul ainult 3 m³ sooja vett (ka temperatuurid on arvestuslikud): (55--15) x 0,105 x 30 x 7 x 0,001163 x 349=358 krooni. Saadud summa on 358: (3x12,20) = 9,78 korda suurem tegelikust.
Kas maksta siis 36,60 krooni või 358 krooni. Kui mõõtmine on täpne -- 3 m³, kas siis arve 358 krooni ka õiglane on? Kontrollime arvutusega, mitu kraadi tõuseb 3 m³ vee temperatuur, kui sinna soojusenergiat sisse panna 358 krooni eest? 358: (3 x 0,001163x 349) = 249 °C
Asitõendina tuleks kohtusse esitada tehnoloogia, mis võimaldab soojusvahetis soojatootja poolt antavast 90kraadisest soojast veest soojusvahetuse meetodil nii kõrge temperatuuriga vett valmistada. Samuti peaks asitõendina esitama soojaveetorustiku, milline sellist survet, kus ligi 294 °C sees on, vastu peaks.
Kahjuks ei iseloomusta need arvutused ärieetikat ainult tarbijate ja müüjate vahelistes tehingutes, selline ärieetika iseloomustab ka meie ärikeskkonna loojaid.