Monopol ootab erastamist

Eesti Energia on Eesti suurim ettevõte. Ligi 4 miljardi kroonine aastakäive on magnet, mis tõmbab ligi ärimehi, kes huvigruppidesse koondununa üha aktiivsemalt sekkuvad energiasüsteemi tulevikuküsimustesse. Varem vaidlesid sel teemal peamiselt akadeemikud.

Suurima ettevõtte erastamine tekitab elavat huvi välismaal. Lääne energiahiiglastest lootis esimesena kohalikul turul kanda kinnitada USA NRG Energy, kelle läbirääkimised Narva Elektrijaamade erastamise üle on veninud juba üle kolme aasta.

NRG tahab saada 49 protsenti ettevõttest, mille kaks jaama annavad põhiosa Eestis tarbitavast elektrist.

Eesti energiaturust on huvitatud ka Skandinaavia energeetikakontsernid Fortum, ABB ja Vattenfall. Parema võimaluse puudumisel alustavad põhjanaabrid siinse elektrituru hõivamist selle teisejärgulistest osadest: Soome Fortum ostis möödunud aastal 70 miljoni krooni eest Läänemaa jaotusvõrku haldava ASi Läänemaa Elektrivõrk.

Tugevaima huvigrupi moodustab Eesti Energia juhtkond eesotsas Gunnar Okiga, kelle eesmärk on säilitada praegu monopoolses seisundis suurettevõtte tugev positsioon kohalikul turul.

Okki toetab aktiivse lobiga Eesti Energia nõukogusse kuuluv mõjukas ärimeeste tandem Jüri Käo-Toomas Luman. Kolm kõvade kogemuste ja hea veenmisvõimega meest on võitnud ka majandusminister Mihkel Pärnoja poolehoiu.

Oki sõnum on, et pisikesse Eestisse mahub ainult üks domineeriv energiakontsern, mille esimene haru toodab põhiosa riigis tarbitavast elektrist ja teine haru viib toodangu tarbijani.

Oma plaani elluviimiseks on Okk juba alustanud võimsa tootmiskontserni loomist, liites Narva Elektrijaamad ja kavatsedes omakorda nendega ühendada toorainet andvad põlevkivikaevandused.

Teiselt poolt tahab Okk üheks suurettevõtteks kokku panna üle-eestilise elektrienergia põhivõrgu ja piirkondlikud jaotusvõrgud, mis liine pidi elektrit tarbijaile transpordivad.

Selline tsentraalselt juhitav süsteem teenib Oki väitel tarbijate huve kõige paremini, sest juhtimise vahelülide vähendamine aitab kahandada kulusid ja hoida elektri hinna madalal.

Kriitikute meelest tekitab Oki unistuse täitumine hoopis hiigelmonopoli, mis tulevikus võib elektri hinna määrata oma suvast, mitte aga turu tingimustest või tarbija huvidest lähtudes.

Kõige rohkem kardavad ühe suure ettevõtte teket välisfirmad, kes tahaksid elektri tootmises siinsete jaamadega konkureerida.

Fortumi esindajad on veidi pahased ka Eesti valitsuse peale, kes pole nende hinnangul suutnud luua eeldusi vaba konkurentsi tekkeks.

«Minu arvates on Eesti valitsus deklareerinud, et Euroopa Liit on üks nende prioriteete,» märgib Fortumi Eesti tütarfirma äri- ja projektiarendusdirektor Andres Taukar. «Samas meile tundub küll, et Eesti energiapoliitika on oluliselt teistsugune. Sellist monopoli nagu Eesti Energia ei aktsepteeri Euroopa Liit kindlasti.»

Majandusministeeriumis toetab Oki oponente asekantsler Arvi Hamburg, kelle hinnangul on praegune Eesti Energia arenguplaan kaugel vaba konkurentsi tingimustele vastavusest. Hamburg on mitu aastat juhtinud valitsuse läbirääkimisi Eesti Energiast huvitatud USA kontserniga NRG Energy.

«Okk on äriühingu juht, kes peab ajama äri nii, et tema ettevõte saaks võimalikult palju kasu,» nendib Hamburg. «Tema plaan pole seadusega vastuolus, aga ta on vastuolus liberaalse turumajanduse põhimõtetega.»

Nii Hamburg kui ka Taukar leiavad, et vaba konkurents elektri tootmises pole võimalik seni, kuni Eesti Energia on korraga nii Narva Elektrijaamade kui ka monopoolse põhivõrgu omanik.

Okk pole sellega päri. Ta viib jutu energiaturu inspektsioonile, kelle üleasanne on kinnitada hinnad ja kontrollida raamatupidamist.

Vaidlustele energiaturu jaotamise ümber pole näha kiiret lõppu. Esimese sammuna peaks valitsus lõpetama läbirääkimised NRG Energyga ja otsustama Narva elektrijaamade saatuse.

Eesti Energia juhtkond peab kaugemas tulevikus vajalikuks ettevõtte omanikeringi laiendamist ja aktsiate viimist kauplemiseks börsile.

1. Põlevkivikaevandused varustavad jaamu toorainega.

2. Elektrijaamad toodavad toorainest elektrit.

3. Põhivõrk kannab elektri üle Eesti laiali.

4. Piirkondlikud jaotusvõrgud viivad elektri tarbijani.

5. Tarbija -- tehased, asutused, kodud

Hetkel kuum