Sulev Oll • 23 august 1999

Vabakssaanu vaikib

Eesti ettevõtja ei soovi endist vangi oma firmasse tööle võtta, ei oska teda aga tööletahtjate seast ära tunda.

Eesti ettevõtetes kaadriküsimustega tegelevate töötajate küsitlusest selgus, et enamus neist ei ole huvitatud vanglast vabanenu töölevõtmisest. Samas tõdes kaks kolmandikku kahekümnest küsitletust, et neilt pole varem karistatud tööd otsimas käinud või ei tegele nad tööletahtja tõsise taustauuringuga, seega ei teagi päris täpselt, kelle nad tööle võtsid.

Mitmetele ettevõtetele, nagu Adavere lihatööstus, Teede REV-2 ja Keila Kaabel, pole kaadriküsimus üldse probleemiks, kuna kaadri voolavus on väike. Keila Kaabli tehnikadirektori Toivo Maripuu sõnul pöörduvad nad üksiku spetsialisti vajamise korral personaliotsingufirma poole.

Uurida, kui suure tõenäosusega vanglast vabanenu oma töökohas kuriteo toime paneb, on praktiliselt võimatu. Politsei niisugust arvestust ei pea, ettevõte aga klaarib kas vargusjuhtumi ära või lihtsalt vallandab töötaja usalduse kaotamise tõttu.

Suurem probleem on vanglast vabanenute alkoholilembus. AS TVMK personaliosakonna juhataja Katrin Kõrreveski sõnul peavad endised kinnipeetavad nende ettevõttes reeglina vastu kaks-kolm kuud, tõsisemaks katsekiviks saavad palgapäevad. Kätt ettevõtte vara vastu eksvangid Katrin Kõrreveski väitel reeglina ei siruta.

Üksikud juhtumid, kus vabanenu on oma leivaisa juures kurja tegema hakanud, on siiski teada. Nii lahkus üks müügifirma andmebaasidele ligipääsu omanud töötaja andmete kopeerimise järel konkureerivasse firmasse. Enamikul juhtudel aga on tegemist lihtsalt pisivargustega, mis kriminaalasjani ei jõuagi.

Statistika näitab siiski, et kord kuritegelikule teele läinu pöördub suure tõenäosusega sinna tagasi. Nii panid varem karistatud eelmisel aastal Eestis toime pooled kuritegudest.

Veel ilmekamalt näitab tendentsi kinnipidamisasutustes viibivate inimeste liigitus. Käesoleva aasta esimesel poolaastal viibis vanglas esimest korda 946, teist 544, kolmandat 489, neljandat kuni kuuendat korda aga koguni 845 inimest. Lisades siia seitsmendat ja enamat korda kinni istuvad 121 vangi, võib järeldada, et esimest korda oli vangis vähem kui kolmandik kinnipeetutest.

Ettevõtjale on ohu märk ka vangi keskmine kinnipidamisaeg Eesti vanglates, mis on 5,2 aastat Soome 11 kuu vastu.

Side meie ja ettevõtjate vahel peaaegu puudub, sest ettevõtted pole huvitatud vanglast vabanenu töölevõtmisest, tööletahtja ei taha aga rääkida oma minevikust.

Kahepoolne side tuleks siiski kasuks, sest kriminaalhoolduse all olevad inimesed ehk need, kes on ennetähtaegselt vaglast vabanenud või tingimisi süüdi mõistetud, on valdavalt huvitatud töö saamisest ja pahandusteta töötamisest. Esiteks on paljusid kohtu otsusega kohustatud tööle asuma, teiseks viiks hoolduse reeglitest kõrvalekaldumine nad uuesti trellide taha. Tallinnas on kriminaalhoolduse all olevaid isikuid 1200.

Palju halvem on lugu nendega, kes vabanevad vanglast tähtaegselt. Nende edasise saatuse üle puudub peaaegu igasugune kontroll, ka on reeglina tegemist pikemat aega karistust kandnutega, kellel raske muutunud ühiskonda naasta.

Augustikuu seisuga on Tallinna tööhõiveametis tööotsijatena arvel ümmarguselt 200 inimest, kes on vabanenud kinnipidamiskohtadest. Vaid 2% neist on naised. Neli viiendikku tööotsijaist saavad töötu abiraha.

Vabanenute vanus ulatub 16. eluaastast pensionieelikuteni, haridus algharidusest kõrghariduseni. On töötuid, kes pole oma elus päevagi ametlikult tööd teinud, on aga ka kõrge kvalifikatsiooniga oskustöölisi ja endisi tippspetsialiste.

Lihtsaid töökohti tänapäeval enam pakkuda pole, ka koristajalt nõutakse kursuste läbimist. Elementaarne on riigikeele nõue.

Õnneks pole vanglast vabanenute töölerakendumise protsent võrreldes teiste töötutega väiksem. Järelikult oleneb töö saamine rohkem kvalifikatsioonist, oskusest end tööturul müüa ja mitte käega lüües heidikuks jääda.

Hetkel kuum