• Jaga lugu:

    Vabakssaanu vaikib

    Eesti ettevõtja ei soovi endist vangi oma firmasse tööle võtta, ei oska teda aga tööletahtjate seast ära tunda.
    Eesti ettevõtetes kaadriküsimustega tegelevate töötajate küsitlusest selgus, et enamus neist ei ole huvitatud vanglast vabanenu töölevõtmisest. Samas tõdes kaks kolmandikku kahekümnest küsitletust, et neilt pole varem karistatud tööd otsimas käinud või ei tegele nad tööletahtja tõsise taustauuringuga, seega ei teagi päris täpselt, kelle nad tööle võtsid.
    Mitmetele ettevõtetele, nagu Adavere lihatööstus, Teede REV-2 ja Keila Kaabel, pole kaadriküsimus üldse probleemiks, kuna kaadri voolavus on väike. Keila Kaabli tehnikadirektori Toivo Maripuu sõnul pöörduvad nad üksiku spetsialisti vajamise korral personaliotsingufirma poole.
    Uurida, kui suure tõenäosusega vanglast vabanenu oma töökohas kuriteo toime paneb, on praktiliselt võimatu. Politsei niisugust arvestust ei pea, ettevõte aga klaarib kas vargusjuhtumi ära või lihtsalt vallandab töötaja usalduse kaotamise tõttu.
    Suurem probleem on vanglast vabanenute alkoholilembus. AS TVMK personaliosakonna juhataja Katrin Kõrreveski sõnul peavad endised kinnipeetavad nende ettevõttes reeglina vastu kaks-kolm kuud, tõsisemaks katsekiviks saavad palgapäevad. Kätt ettevõtte vara vastu eksvangid Katrin Kõrreveski väitel reeglina ei siruta.
    Üksikud juhtumid, kus vabanenu on oma leivaisa juures kurja tegema hakanud, on siiski teada. Nii lahkus üks müügifirma andmebaasidele ligipääsu omanud töötaja andmete kopeerimise järel konkureerivasse firmasse. Enamikul juhtudel aga on tegemist lihtsalt pisivargustega, mis kriminaalasjani ei jõuagi.
    Statistika näitab siiski, et kord kuritegelikule teele läinu pöördub suure tõenäosusega sinna tagasi. Nii panid varem karistatud eelmisel aastal Eestis toime pooled kuritegudest.
    Veel ilmekamalt näitab tendentsi kinnipidamisasutustes viibivate inimeste liigitus. Käesoleva aasta esimesel poolaastal viibis vanglas esimest korda 946, teist 544, kolmandat 489, neljandat kuni kuuendat korda aga koguni 845 inimest. Lisades siia seitsmendat ja enamat korda kinni istuvad 121 vangi, võib järeldada, et esimest korda oli vangis vähem kui kolmandik kinnipeetutest.
    Ettevõtjale on ohu märk ka vangi keskmine kinnipidamisaeg Eesti vanglates, mis on 5,2 aastat Soome 11 kuu vastu.
    Side meie ja ettevõtjate vahel peaaegu puudub, sest ettevõtted pole huvitatud vanglast vabanenu töölevõtmisest, tööletahtja ei taha aga rääkida oma minevikust.
    Kahepoolne side tuleks siiski kasuks, sest kriminaalhoolduse all olevad inimesed ehk need, kes on ennetähtaegselt vaglast vabanenud või tingimisi süüdi mõistetud, on valdavalt huvitatud töö saamisest ja pahandusteta töötamisest. Esiteks on paljusid kohtu otsusega kohustatud tööle asuma, teiseks viiks hoolduse reeglitest kõrvalekaldumine nad uuesti trellide taha. Tallinnas on kriminaalhoolduse all olevaid isikuid 1200.
    Palju halvem on lugu nendega, kes vabanevad vanglast tähtaegselt. Nende edasise saatuse üle puudub peaaegu igasugune kontroll, ka on reeglina tegemist pikemat aega karistust kandnutega, kellel raske muutunud ühiskonda naasta.
    Augustikuu seisuga on Tallinna tööhõiveametis tööotsijatena arvel ümmarguselt 200 inimest, kes on vabanenud kinnipidamiskohtadest. Vaid 2% neist on naised. Neli viiendikku tööotsijaist saavad töötu abiraha.
    Vabanenute vanus ulatub 16. eluaastast pensionieelikuteni, haridus algharidusest kõrghariduseni. On töötuid, kes pole oma elus päevagi ametlikult tööd teinud, on aga ka kõrge kvalifikatsiooniga oskustöölisi ja endisi tippspetsialiste.
    Lihtsaid töökohti tänapäeval enam pakkuda pole, ka koristajalt nõutakse kursuste läbimist. Elementaarne on riigikeele nõue.
    Õnneks pole vanglast vabanenute töölerakendumise protsent võrreldes teiste töötutega väiksem. Järelikult oleneb töö saamine rohkem kvalifikatsioonist, oskusest end tööturul müüa ja mitte käega lüües heidikuks jääda.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Juhtimine avalikus sektoris meenutab absurdiklassikat
Riigikogu erakondade tagatubades ei säästeta jõudu leidmaks sobivat kulpi, millega presidendivalimiste katlast rammusamad palad välja õngitseda, samal ajal kui avalik sektor eesotsas valitsusega ägab süvenevas juhtimiskriisis, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Riigikogu erakondade tagatubades ei säästeta jõudu leidmaks sobivat kulpi, millega presidendivalimiste katlast rammusamad palad välja õngitseda, samal ajal kui avalik sektor eesotsas valitsusega ägab süvenevas juhtimiskriisis, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
USA aktsiaturud lõpetasid börsinädala langusega
Kõik tähtsamad USA börsiindeksid langesid täna, lõpetades suurte tehnoloogiafirmade kvartalitulemuste ja kahe tosina IPO-ga nädala kokkuvõttes miinuses.
Kõik tähtsamad USA börsiindeksid langesid täna, lõpetades suurte tehnoloogiafirmade kvartalitulemuste ja kahe tosina IPO-ga nädala kokkuvõttes miinuses.
Pfizer ja Moderna tõstsid koroonavaktsiini hinda
Vaktsiinitootja Pfizer tõstis Euroopa uutes tarnelepingutes COVID-19 koroonavaktsiini hinda enam kui veerandi võrra ja Moderna üle kümnendiku võrra, kirjutab Financial Times.
Vaktsiinitootja Pfizer tõstis Euroopa uutes tarnelepingutes COVID-19 koroonavaktsiini hinda enam kui veerandi võrra ja Moderna üle kümnendiku võrra, kirjutab Financial Times.
Šiauliu pank teatas tugevast kasumi kasvust Aktsia tulemustele ei reageerinud
Investor ja õppejõud Kristjan Liivamägi, kes omab 40 000 euro väärtuses positsiooni Siauliu panga aktsias, hindas majandustulemusi muljetavaldavaks.
Investor ja õppejõud Kristjan Liivamägi, kes omab 40 000 euro väärtuses positsiooni Siauliu panga aktsias, hindas majandustulemusi muljetavaldavaks.