Silva Männik • 25 august 1999

Maksuvabastus annab tiivad

«Mina pragmaatilise inimesena enne konkreetsemaid arvutusi ja plaane ei tee, kui seadusemuudatust riigikogus vastu pole võetud,» tunnistab Tallinna Kaubamaja juhatuse esimees Peeter Tohver. Liiatigi pole ettevõtetel veel väga täpselt teada, millistel tingimustel see maksusoodustus rakendub.

Kuigi Tohver suhtub ideede genereerimisse praegu veel teatud reservatsiooniga, tunnistab ta, et uue valitsuse meelekindlus selline otsus vastu võtta on ettevõtte arengule kaugemas tulevikus äärmiselt tähtis.

Firmade käibe ja investeeringute loodetava suurenemise kõrval peavad ettevõtjad uue tulumaksu seaduse valguses kõige tähtsamaks tugevamat konkurentsivõimet rahvusvahelisel turul. Veenvaks näiteks sellele on AS Pakterminal, kes välisosalusega ettevõttena on seitsme tegevusaasta jooksul soodustingimustel tulumaksu maksnud -- viiel esimesel aastal tulumaksukohustus üldse puudus, praegu maksab ta vaid 13protsendilist maksu.

«Me alustasime 1992. aastal tühja koha pealt ning maksuvabastus võimaldas reinvesteerida kogu kasumi, mida me teenisime,» meenutab ASi Pakterminal juhatuse esimees Aadu Luukas. «Tulemuseks on see, et praegu, kus me maksame ikkagi vaid 13 protsenti tulumaksu, oleme üks Eesti suuremaid maksumaksjaid.» Luukase sõnul annab planeeritav tulumaksuvabastus Pakterminali poolt kogetud rahvusvahelise eelise nüüd kogu Eesti ettevõtlusele.

Tugevnevat konkurentsi aduvad planeeritavatest ettevõtete maksusoodustustest kuulnud välisriigid. Nädala alguses tuli Soome rahandusministeeriumi valitsussekretär Antero Toivanen välja avaldusega, et kui Eesti kehtestab ettevõtetele tulumaksuvabastuse, nõuab Soome 1993. aastast kehtiva riikide topeltmaksustamise vältimise seaduse revideerimist. Soome ametnikud süüdistavad Eesti valitsust Euroopa Liidu maksupoliitikaga vastuollu minekus.

Ericsson Eesti ASi juhatuse esimees Veiko Sepp räägib, et nende rootslastest omanikud Eestis toimuvate muudatuste suhtes mingisugust ebastabiilsust ei karda. «Meie omanikud jälgivad huviga, mis siin sünnib, ja nende silmis pole Eestil küll sellise riigi mainet, milles kindel ei saaks olla,» tunnistab ta. «Pigem on nad siinsetes oludes rohkem kindlad kui mõnes teises riigis.» Ka maksuparadiisiga paralleelide tõmbamine on nii ettevõtjate kui ka poliitikute sõnul täiesti alusetu -- säilib ju meil tulumaks dividendidelt ja erisoodustustelt, raamatupidamise aruandluse kohustus ja maksuregister.

Peeter Tohver kiidab, et koalitsiooninõukogu otsus tekitab uue valitsuse suhtes pigem austust, et nad julgevad vastu võtta riskantseid samme, millega võib Eesti pingelise riigieelarve juures vastu näppe saada. Tekkiv tühimik riigieelarves loodetakse täita palkadelt laekuva üksikisiku tulumaksu ja sotsiaalmaksu kasvava laekumisega.

Tohveri sõnul on tegu pikaajalise efektiga, kus suurenevate investeeringute juures loodavad uued töökahad ja inimeste paranev elatustase riigi kukrut täidab. Ka käibe kasvu, millelt riik suuremat käibemaksu loodab, pole Tohveri sõnul võimalik väga kiiresti saavutada. «Tulumaksu ärajäämisel saan investeerida kuni 3 miljonit krooni rohkem -- vahetades välja näiteks Tallinna Kaubamaja naisteosakonna sisustuse. Paraneb kaubavalik ja ostjad jätavad ehk rohkem raha siia, kuid see ei teki kiiresti,» selgitab ta.

Mitmed ettevõtjad plaanivad tulumaksuvabastuse otsust kuuldes lisainvesteeringutega selle aasta kasumit vähendada, et siis järgmisel aastal juba suuremat tulu näidata. Tohveri sõnul võib selline plaan iseloomustada ettevõtjaid, kes oma tulude peitmisega vaeva näevad. Väga tõenäoline, et mitte kõige paremal elujärjel olevad ettevõtted püüavad seda teha ning järgmistel aastatel võidakse maksusüsteemi läbipaistvamaks muutudes ootamatute imetuludega välja tulla.

Aadu Luukas jätab samuti nimetamata, kuhu ta alles jääva raha paigutab. «Ma ei tee veel selliseid plaane, sest tulumaksusoodustus ei ole ainus kriteerium, mille järgi tehakse otsuseid,» põhjendab ta.

Vt. ka illustratsioon

Hetkel kuum