Unistuste merevaade Pärnu Rannahotelli baaris

Rannahotelli katusebaari asukohaga võrdset ei leia teist Eestis. Potentsiaali pole siiski päriselt ära kasutatud, sest tuul pühib minema innustunumagi külastaja.

Merevaadet võib Rannahotelli kohvikus jäädagi nautida, kui vaid tuul minema ei peletaks. Meie kliimas on enamasti tuulised suveilmad ning ettekandmisega seal ei kiirustata.

Sisekujundaja Andres Ringo sõnul olid Eesti ajal seal puidust kerged vaheseinad, mis veidi tuult varjasid ja istujaid eraldasid. Uues projektis olid ette nähtud lükandklaasseinad katusealusele osale, kuid rahapuudusel jäid need tegemata.

Rannahotelli restoranide juhataja Ene Tohvi sõnul on plaanis terrassi kujundust lähitulevikus veidi muuta ning ka klaasseinte peale on sealjuures mõeldud. Plaanis on ronitaimi lisada.

Hotelli direktor Aarne Kalbus on Kesk-Euroopa turistidega ühte meelt, et teist taolist paika maailmas ei ole. Kuna rannailmu on meie suve jooksul maksimaalselt 40, siis on baar sissekodeeritult kahjumis ja suuri investeeringuid sinna teha ei saa, nendib ta fakti. Sügisesed liivatormid muudavad maja kõik klaasid kriimuliseks. Klaaside peale kulub hotellil niigi palju raha.

Kogu sisustus on väga lakooniline, sest välitingimused ei võimalda paljut, kuid ehk siiski enamat. Õhtusel ajal kasutatakse valgustusena õlilampe, mis lisavad romantikat niigi romantilisele kohale. Kindlasti oleks vaja mõelda hooaja pikendamisele, mõnel suvel seda hooeaga muidu üldse ei tule.

Pärnu arhitekt Ra Luhse leiab siiski, et koha potentsiaali ei ole ära kasutatud. Koht võiks olla palju eksklusiivsem, mida igal juhul nõuaks üks Eesti tuntumaid funkehitisi. Liiatigi on Rannahotelli teised istumispaigad väga esinduslikud ja hinnalised.

Mõni juhatav viit fuajees oleks ka tingimata vajalik.

Baari suurim voorus on asukoht ja sealt avanevad vaated. Eriti nauditav on lahtiselt terrassilt merevaade ja päikeseloojang.

Sisekujunduse poolelt tundub palju juhuslikku, maja üldine funktsionalistlik käsitlus ei ole kahjuks jõudnud katusebaari.

Kogu sisustus on veidi väsinud, asukoht eeldaks rohkem eksklusiivsust ja miks mitte intiimsust.

Sobilik mõtisklemise koht romantilise hingelaadiga inimesele.

Selle koha võlu on vaade ja tänavusuvine ilus ilm pakkus seal palju meeldivaid elamusi. Tuul on terrassil tõesti tugev, kui saaks kasutada lükatavat klaasseina, oleks hooaeg palju pikem.

Hotell ise meenutab suurt valget laeva ja seal istudes võib ennast tunda juskui laevalael.

Mööbli üldine hall tonaalsus sobib sinna juurde, kuid rõõmsam värvigamma poleks ka paha. Mööbel võiks ka eksklusiivsem olla, kuid ülikallist mööblit ei pea ma seal praktilise inimesena otstarbekaks.

Kahjuks pole ära kasutatud koha potentsiaali, tegemist on ju funktsionalistliku arhitektuuri pärliga. Katuseterrassilt avanev vaade ümbrusele on harukordselt ilus, paraku on see ka hetkel kõik.

Kohati tundub, et töö on lausa lõpetamata -- papinaeltega aluse külge kinni taotud terrassikate, terrassi äärtel puuduvad liistud. Uksele tuleks kindlasti paigutada sulgur. Mööbel on juhuslik ja läbimõtlemata. Üldmulje on kesine, hoolimata vapustavast vaatest.

Rannahotelli katusekohvik on mõnus koht mitmes mõttes. Sealt avaneb igale ilmale iseloomulik ja kaunis vaade Pärnu rannajoonele.

Halli tooniga mööbel jääb täiesti varju, domineerib vaade ümbrusele. Mööbel on küll mugav, kuid võiks stiilsem olla. Põrand koliseb ja vaipkate on robustne.

Teenindajad on tasemel ja on tunda «Eesti aja» hõngu. Meeleolult sobib koht kellaviietee vestluseks. Taustameloodiad võiksid kostuda valitumalt, kui trendiraadiojaam seda võimaldab.

Autor: Anu Tarvis