• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kütusefirmad otsivad hinnale põhjendust

    Ehkki bensiini jaemüügihind langes eile tänu maailmaturul toimunud muutustele Läti Statoili tanklates 0,5 santiimi ehk ligikaudu 12 sendi võrra liitrilt, jäid hinnad firma Eesti sõsarettevõttes muutumatuks.
    Bensiini 95E hind on Rotterdamis nädalaga langenud 16,5 dollarit tonnilt. Pärast bensiini hinna tõstmist on kütusemüüjate kasumimarginaal Eestis viimase kuue päevaga tõusnud 30 sendi võrra liitrilt 1,30 kroonini.
    Eesti Statoili peadirektor Epp Kiviaed selgitas, et kütuse tarnijad on ettevõttel kahes riigis erinevad ning selle maksumus Eestis sõltub hulgimüüja Neste hinnapoliitikast.
    «Tegelikult on hulgimüüjad need, kes hindu kujundavad. Maailmaturul toimuv ei ole seni meie tarnija hinnakirja jõudnud. Otsusega hinda muuta ootame niikaua, kuni näeme, et ka nemad on hinda alandanud,» rääkis Kiviaed eile. Ta lisas, et Neste hulgihinna muutus kajastub ettevõtte jaehindades hiljemalt ööpäeva jooksul.
    Kiviaed kinnitas, et kütusemüüjad ei proovi kõrgema jaehinnaga bensiini müügilt võetavat kasumiosa suurendada. «Ma võin garanteerida, et meie kasumimarginaalid ei ole kõrgemad kui eelmisel aastal, pigem on nad olnud tänavu madalamad,» märkis ta.
    Eelmise aasta septembris oli kütusemüüjate marginaal ligi 1,40 krooni. «Lõpuks jõudis kätte valupunkt, kus me enam hinna tõstmisega oodata ei saanud, sest meie marginaalid on võrreldes eelarves ette nähtuga olnud madalamad.» Kiviaed ei soostunud avaldama, kui suur on firma poolt liitri bensiini kohta võetav kasumiosa.
    Shell Eesti juhatuse liige Riina Aamissepp ütles samuti, et hetkel pole bensiini hinda hoolimata maailmaturul toimunud langusest põhjust langetada. Viimased hinnatõusud olid tingitud sellest, et hinnad maailmaturul olid tõusnud pikema perioodi vältel, ent siis oli Eestis kütuse hind tänu konkurentsile tugeva surve all.
    Aamissepa sõnul ostab Shell kütust eri hankijatelt ning sisseostuhinnad on firma jaoks viimasel ajal mõnevõrra langenud.
    Konkurentsiamet uurib, kas kütusemüüjate üheaegses hinnatõstmises ja -langetamises võib leida kartellikokkuleppe tunnuseid. Põhjus oli viimane hinnatõus ning teatud lahknevused Rotterdami ning meie turu hindade vahel, rääkis ameti peadirektor Peeter Tammistu eile.
    Konkurentsiamet teostab praegu eeluuringut ning otsus juhtumi avamise kohta langetatakse paari päeva jooksul. «Ma ei pea seda ka siis tühjaks tööks, kui me midagi tõestada ei suuda, sest asjadega tegelemine aitab taolisi juhtumeid ära hoida ka tulevikus,» sõnas Tammistu.
    Konkurentsiamet on andmete saamiseks pöördunud nii Statoili kui Shelli poole.
    Riina Aamissepp kinnitas, et Shell Eesti koostab konkurentsiametile vastuse paari päeva jooksul. «On natuke kahju, et riigiametid peavad sellisele asjale nii palju aega ja vaeva kulutama. Ilmselt on ka kütuseturul palju rohkem valdkondi, mis nõuaksid suuremat uurimist ja paremaid tulemusi, nagu näiteks salakütus,» lausus Aamissepp.
    Suuremad tanklaketid tõstsid kütuse hinda viimati eelmisel kolmapäeval ning levinuma bensiinimargi 95E liiter maksab nüüd Neste, Shelli ja Statoili jaamades üle kaheksa krooni.
    Aasta algusest saadik on bensiini liiter kallinenud 1,75 sendi võrra.
    Autor: Henrik Ilves
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Mihkel Nestor: kütuseaktsiisi tõusu edasilükkamine ei teeni ühiskonna huve
Tugeva lobitöö, hea maksulaekumise ja inflatsioonihirmu tõttu on valitsus otsustanud kütuseaktsiisi tõusu edasi lükata. Kuigi inflatsioonisurvet see tõesti vähendab, siis mitmes teises plaanis on tegemist ühiskonna jaoks kehva otsusega, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Tugeva lobitöö, hea maksulaekumise ja inflatsioonihirmu tõttu on valitsus otsustanud kütuseaktsiisi tõusu edasi lükata. Kuigi inflatsioonisurvet see tõesti vähendab, siis mitmes teises plaanis on tegemist ühiskonna jaoks kehva otsusega, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Brenti toornafta tõusis kolme aasta tippu
Nafta hinnad tõusid reedel juba neljandat päeva järjest ning Brenti toornafta on jõudnud kolme aasta tippudeni. Investorid on keskendunud kitsale pakkumisele ning turuosaliste tugevale riskijanule ning lootusele, et pandeemiast tullakse edukalt välja, vahendab Reuters.
Nafta hinnad tõusid reedel juba neljandat päeva järjest ning Brenti toornafta on jõudnud kolme aasta tippudeni. Investorid on keskendunud kitsale pakkumisele ning turuosaliste tugevale riskijanule ning lootusele, et pandeemiast tullakse edukalt välja, vahendab Reuters.
Seaduseelnõu teeb virtuaalvääringute pakkujatele nõuded karmimaks
Keit Pentus-Rosimannuse juhitav rahandusministeerium saatis kooskõlastusele virtuaalvääringu teenuse pakkumist karmistava eelnõu, nagu ta eelmisel nädalal pärast rahapesu andmebüroo tehtud riskihinnangu avaldamist lubas.
Keit Pentus-Rosimannuse juhitav rahandusministeerium saatis kooskõlastusele virtuaalvääringu teenuse pakkumist karmistava eelnõu, nagu ta eelmisel nädalal pärast rahapesu andmebüroo tehtud riskihinnangu avaldamist lubas.
Sunly asutaja: tõehetk energiaturul tuli ootamatult
Taastuvenergiaettevõtte Sunly üks asutajatest Martin Kruus rõhutas konverentsil Äriplaan, et ettevõte on alles oma tee alguses ja oma väärtust tuleb investoritele tõestada, ent ollakse tahtmist täis lähiajal kaks korda kasvada.
Taastuvenergiaettevõtte Sunly üks asutajatest Martin Kruus rõhutas konverentsil Äriplaan, et ettevõte on alles oma tee alguses ja oma väärtust tuleb investoritele tõestada, ent ollakse tahtmist täis lähiajal kaks korda kasvada.