Valitsus sekkus Tallinna vee hinna kujundamisse

Siim Kallas saatis eile linnapea Peeter Lepale kirja, milles nõuab linnavalitsuse erakorralise istungi kohest kokkukutsumist ja vee hinna langetamise määruse tühistamist. Vastasel juhul ähvardab minister esitada õiguskantslerile palve linnavalitsuse otsus protestida.

Põhjusena toob ministeerium Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangalt (EBRD) Tallinna Veele antud 355,5 miljoni krooni suuruse riigi garantiiga laenu lepingu, mida linn vee hinna langetamisega rikkus.

«Asi on tõsine,» ütles rahandusministri nõunik Ants Leemets eile. «Kui keegi ei täida oma laenukohustusi, on garandil loomulikult põhjust muretsemiseks.»

Lepingu rikkumise tõttu on EBRD-l õigus Tallinna Veelt pikaajalisena ette nähtud laen kohe tagasi küsida. Peale selle võib EBRD tagasi nõuda ka kõik teised laenud, mille garanteerija on Eesti riik. Riigi garantiiga on EBRD-lt laenu saanud veel AS Eesti Lennujaamad ja AS Eesti Veevärk.

«Teoreetiliselt on EBRD-l võimalus need laenud tagasi kutsuda,» märkis Leemets. See omakorda võib rahandusministeeriumi hinnangul kaasa tuua ka muude välis- ja siselaenude tagasikutsumise. Samuti võib Eesti ja siinsete ettevõtete usaldusväärsuse kahanemine põhjustada laenude olulise kallinemise tulevikus, lisas Leemets.

ASi Tartu Veevärk arendusdirektor Toomas Kapp kinnitas eile, et Tallinna Vee laenulepingu rikkumise tagajärjel puhkenud skandaal on juba kahandanud Eesti vee-ettevõtete usaldusväärsust rahastajate silmis.

«Meile on tulnud signaale, mis näitavad, et laenu- ja abiandjad kahtlevad, kas tasub Eestit usaldada,» rääkis Kapp. «Tallinna Vee probleem mõjub ka väljapoole Tallinna.»

EBRD kommentaari ei õnnestunud eile saada, sest panga peakontor Londonis pidas pangapüha, Riia projektijuht saabus aga äsja puhkuselt.

Karistusena EBRDga sõlmitud lepingu rikkumise eest keelas rahandusministeerium Tallinna linnavalitsusel võtta Hansapangalt 130 miljoni krooni suurust laenu.

Laenule heakskiidu andmisest keeldumise ametliku põhjusena nimetas ministeerium Tallinna linna finantsdistsipliini järsku halvenemist. «Kindlasti oli Tallinna Vee probleem rahandusministeeriumi otsuse juures üks olulisemaid tegureid,» ütles Eesti Panga infoosakonna juhataja Andrus Kuusmann.

«Kui kõrvaltvaatajana seda asja kaaluda, paistab asi küllaltki tõsine,» rääkis Kuusmann. «Siin võib näha selget muret Tallinna linna finantsolukorra pärast. Kui see mingil põhjusel halveneb, näiteks laenu ootamatu tagasikutsumise tõttu varasema laenuandja poolt, võib see kujuneda tugevusprooviks Tallinna linna krediidireitingule.»

Tallinna abilinnapea Heigo Kaldra polnud eile õhtul kella poole seitsme ajal veel linna plaanitava laenu ärakeelamisest kuulnud. «Kui see on tõesti nii, on see poliitiline samm. Ma ei näe mingit põhjust, et laenust keelduda,» ütles Kaldra, kes äsja oli arutanud rahandusministeeriumilt saadud kirja sisu linnapea Peeter Lepaga.

«Kutsume homme kokku juhtkonna nõupidamise ja kujundame selles asjas ühise seisukoha,» lausus abilinnapea. Tema sõnul vastab linnavalitsus rahandusministeeriumi kirjale kindlasti ettenähtud ajaks.

Kuna rahandusminister soovib vee hinna probleemi arutada tänasel valitsuse istungil, ootab ministeerium kirjale vastust hiljemalt kell üksteist ennelõunal.

Loe siit: Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) infrastruktuuri grupi juhi Rod Hewett kiri Tallinna volikogu ja Keskerakonna esimehele Edgar Savisaarele.