Internetis rohkem õpivõimalusi

Interneti vahendusel koolituse eelis on info liikumise kiirus, võimalus töötada koos sõltumata ajast ja kohast ning loomulikult mugavus. Pole mõtet vahendada kiireid teateid igale inimesele eraldi helistades, kui seda saab teha üheainsa elektronkirjaga, või koormata õppejõude testide parandamisega, kui seda võib teha ka arvutiprogramm.

Kursus, mis on üles ehitatud lihtsate vahenditega -- meililisti, WWW-lehe ja uudisegrupi abil -- annab parima tulemuse. Iga kursuse koostamisel tuleb alati lähtuda eesmärkide püstitusest ja sobiva metoodika valimisest ning alles siis valida tehnilised vahendid teostamiseks. Vajadusel saab igaüks osta või teha ise keerulisemaid veebivahendeid, nagu rühmatöö lehekülg või testide keskkond.

Alternatiiviks lihtsamatele internetikoolituse vahenditele on valmis õpikeskkonnad ehk nn virtuaalsed koolimajad, mis on graafiliselt ilusad ja mugavad nii õpetajale kui õpilasele. Nende puudusteks on aga oma serveri vajadus, lisaks tuleb tarkvara kasutamiseks osta litsents igale õppejõule ja õpilasele, mis teeb selle lahenduse kallimaks. Probleemiks on ka see, et valmis keskkondi ei saa töö käigus tekkivatest vajadustest lähtuvalt lihtsalt muuta.

Interneti abil saab muuta kaugõppe sama efektiivseks kui statsionaarõppe. Eelduseks on aga kaugõppija suurem motivatsioon. Kõigis ainetes saab teha kas paaris- või rühmatööd, kasutades personaalseid elektronposti aadresse, uudisegruppe, teadetetahvleid või rühmatöö keskkonda. Interneti- ja videoloengutes kasutatakse välisriikide õppejõude, ilma et nad peaksid kohale tulema. Samuti saab õppida ka välismaa koolis kohale minemata.

Internetiõppel on ka oma miinused. Näiteks elektronpostiga levivad viirused, arvutitööga kaasnevad terviseprobleemid ja vahetu suhtlemise vähenemine. Vahetut kontakti tuleb aga õppetöös optimaalselt säilitada.