Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kassisilmade kasu
1996-1998 hukkus kolmel Tallinna-Tartu maantee lõigul kogupikkusega 12,15 kilomeetrit keskmiselt üks inimene aastas ja üheksa sai vigastada. Tänavu kaheksa kuuga neil teelõikudel inimesi hukkunud ei ole, vigastatuid on neli.
Prognoosi järgi on Eesti selle aasta sisemajanduse kogutoodang 74 miljardit krooni ehk 51 000 krooni inimese kohta. Keskmine tööiga on 40 aastat, niisiis võib ühe inimese panuseks arvutada kaks miljonit krooni -- möödunud aastal liiklusõnnetustes hukkunud 284 inimese peale kokku üle poole miljardi krooni.
«Neid uudseid teetähiseid on Eestis paigaldatud liiga vähe ja liiga lühikest aega, et teha konkreetseid arvutusi. Samuti pole praegu võimalik veel välja arvutada, kas õnnetused vähenevad tänu teenaeltele või remonditud maantee tõttu,» nendib maanteeameti liikluse allosakonna juhataja Aare Pain. Tema sõnul annab liiklejate ohutusse investeerimine peale sõidumugavuse ka otsest rahalist kasu, sest õnnetuskahjud vähenevad.
Inglismaal läbi viidud katsete tulemused kinnitavad, et helkivate teetähiste nägemisel on pimedas või halva nähtavusega sõites psühholoogiline mõju: sõidukiirus väheneb keskmiselt kümme kilomeetrit tunnis.
Esimesena 1997. aastal teenaeltega tähistatud 3,2 kilomeetrit Tallinna ringtee ja Rapla maantee ristmikku oli Eesti õnnetusterohkeim maanteelõik. «Harju liikluspolitseist öeldi, et ka väiksemate õnnetuste hulk on seal tugevalt vähenenud,» räägib Pain.
Maanteeametile läheb üks asfaldisse paigaldatav teenael maksma veidi alla 500 krooni. See peab vastu pidama ka talvisele sahkamisele ja naastrehvidele. Nael ise peab vastu aastakümneid. Helkurriba väsib kiiremini, kuid on väikese kuluga vahetatav.
«Suures koguses oleks hind muidugi teine,» ütleb importija Warren Balti OÜ projektijuht Peeter Seermaa. Teenaelad võiks olla neli korda odavamad, kui neid suudaks keegi toota Eestis, hindab maanteeameti direktori asetäitja Koit Tsefels väljaandes Teeleht.
Aare Paini sõnul loobus ainus ettevõtja, kes oli asjast huvitatud, kui leidis taolise tootmise Eesti tellimuse väikese mahu tõttu perspektiivitu olevat. «Lisaks peab üritaja arvestama Lääne firma tootemudeli õiguskaitsega, oma toote väljatöötamine ei tasuks ära,» räägib Pain.
USA firma Stimsonite Inglismaa tütarettevõte on suutnud teenaelu 1935. aastast edukalt müüa Taanis, Rootsis, Prantsusmaal, Ungaris, T?ehhis, Norras, Ungaris ja 26s USA osariigis.