• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kassisilmade kasu

    1996-1998 hukkus kolmel Tallinna-Tartu maantee lõigul kogupikkusega 12,15 kilomeetrit keskmiselt üks inimene aastas ja üheksa sai vigastada. Tänavu kaheksa kuuga neil teelõikudel inimesi hukkunud ei ole, vigastatuid on neli.
    Prognoosi järgi on Eesti selle aasta sisemajanduse kogutoodang 74 miljardit krooni ehk 51 000 krooni inimese kohta. Keskmine tööiga on 40 aastat, niisiis võib ühe inimese panuseks arvutada kaks miljonit krooni -- möödunud aastal liiklusõnnetustes hukkunud 284 inimese peale kokku üle poole miljardi krooni.
    «Neid uudseid teetähiseid on Eestis paigaldatud liiga vähe ja liiga lühikest aega, et teha konkreetseid arvutusi. Samuti pole praegu võimalik veel välja arvutada, kas õnnetused vähenevad tänu teenaeltele või remonditud maantee tõttu,» nendib maanteeameti liikluse allosakonna juhataja Aare Pain. Tema sõnul annab liiklejate ohutusse investeerimine peale sõidumugavuse ka otsest rahalist kasu, sest õnnetuskahjud vähenevad.
    Inglismaal läbi viidud katsete tulemused kinnitavad, et helkivate teetähiste nägemisel on pimedas või halva nähtavusega sõites psühholoogiline mõju: sõidukiirus väheneb keskmiselt kümme kilomeetrit tunnis.
    Esimesena 1997. aastal teenaeltega tähistatud 3,2 kilomeetrit Tallinna ringtee ja Rapla maantee ristmikku oli Eesti õnnetusterohkeim maanteelõik. «Harju liikluspolitseist öeldi, et ka väiksemate õnnetuste hulk on seal tugevalt vähenenud,» räägib Pain.
    Maanteeametile läheb üks asfaldisse paigaldatav teenael maksma veidi alla 500 krooni. See peab vastu pidama ka talvisele sahkamisele ja naastrehvidele. Nael ise peab vastu aastakümneid. Helkurriba väsib kiiremini, kuid on väikese kuluga vahetatav.
    «Suures koguses oleks hind muidugi teine,» ütleb importija Warren Balti OÜ projektijuht Peeter Seermaa. Teenaelad võiks olla neli korda odavamad, kui neid suudaks keegi toota Eestis, hindab maanteeameti direktori asetäitja Koit Tsefels väljaandes Teeleht.
    Aare Paini sõnul loobus ainus ettevõtja, kes oli asjast huvitatud, kui leidis taolise tootmise Eesti tellimuse väikese mahu tõttu perspektiivitu olevat. «Lisaks peab üritaja arvestama Lääne firma tootemudeli õiguskaitsega, oma toote väljatöötamine ei tasuks ära,» räägib Pain.
    USA firma Stimsonite Inglismaa tütarettevõte on suutnud teenaelu 1935. aastast edukalt müüa Taanis, Rootsis, Prantsusmaal, Ungaris, T?ehhis, Norras, Ungaris ja 26s USA osariigis.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Jah, nüüd tuleb seljad kokku panna!
Riik hankijana peaks praeguses keerulises majanduskeskkonnas, kus kõikvõimalikku laadi turutõrked on igapäevane nähe, olema töö teostaja suhtes mõistlik ja paindlik, kirjutab Äripäev juhtkirjas. Liigne bürokraatia, nagu me juhtkirjades sageli meelde tuletame, ei tule ühelgi ajal kasuks, kriisis aga on selle mõju hukutav.
Riik hankijana peaks praeguses keerulises majanduskeskkonnas, kus kõikvõimalikku laadi turutõrked on igapäevane nähe, olema töö teostaja suhtes mõistlik ja paindlik, kirjutab Äripäev juhtkirjas. Liigne bürokraatia, nagu me juhtkirjades sageli meelde tuletame, ei tule ühelgi ajal kasuks, kriisis aga on selle mõju hukutav.
Tallinna börs alustas uut nädalat kukkumisega
Tallinna börs langes täna koos ülejäänud Euroopa turgudega. Enim kukkusid kodubörsil PRFoodsi, Silvano Fashion Groupi ja Ekspress Grupi aktsiad.
Tallinna börs langes täna koos ülejäänud Euroopa turgudega. Enim kukkusid kodubörsil PRFoodsi, Silvano Fashion Groupi ja Ekspress Grupi aktsiad.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Raadiohommikus: Eesti suurim pank ja tööstuste kriisiplaanid
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägime lisaks sõja mõjudele ka kasvavate intressimäärade ja kiire hinnatõusu tagajärgedest nii ettevõtetele kui tarbijatele.
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägime lisaks sõja mõjudele ka kasvavate intressimäärade ja kiire hinnatõusu tagajärgedest nii ettevõtetele kui tarbijatele.
Viimse hetkeni ellujäämist lootnud ettevõte heitis hinge
13. reedel läks lõplikult pankrotti pika ajalooga Eesti ekspedeerimisfirma Mep Trans, mille omanik Denis Belov kõigest kaks nädalat tagasi ütles, et olukord pole veel täiesti lootusetu. „Võitleme,” ütles Belov siis.
13. reedel läks lõplikult pankrotti pika ajalooga Eesti ekspedeerimisfirma Mep Trans, mille omanik Denis Belov kõigest kaks nädalat tagasi ütles, et olukord pole veel täiesti lootusetu. „Võitleme,” ütles Belov siis.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.