• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Läbikatsumine edeneb vaevaliselt

    «Läbikatsumine» kulgeb raskelt. Kevadel eelmise komisjoni tagandamisega esmakordselt oma jõudu tunnetanud parlamendil on Romano Prodi meeskonnale mitu etteheidet.
    Ühena esimestest astus parlamentääride ette soomlane Erkki Liikanen, kes taotleb uues komisjonis tööstuse ja infotehnoloogia voliniku portfelli.
    «Tahan jätkata telekommunikatsioonituru liberaliseerimist, kiirendada infotehnoloogia arengut ning parandada kapitali kättesaadavust väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele,» ütles Liikanen, kes läbis küsitluse suhteliselt ladusalt, kuid kelle «põhisüüks» on kuulumine ka Euroopa Komisjoni eelmisesse koosseisu.
    Europarlamendi paremerakonnad on teatanud, et ei taha uues komisjonis näha ühtegi eksvolinikku, keda Prodi meeskonnas on kokku neli. Peale Liikaneni veel põllumajandusvolinik Franz Fischler, konkurentsivolinik Mario Monti ning eelmises komisjonis transpordiküsimuste eest vastutanud Neil Kinnock.
    Peale selle on parlamentäärid kritiseerinud poliitiliste jõuvahekordade jaotust uues komisjonis, kus erinevalt parlamendist on ülekaalus sotsialistid, ning naisvolinike vähesust. Pretensioone on mitme üksikkandidaadi varasema tegevuse suhtes.
    Kolmapäeval ärritas Romano Prodi parlamenti ultimaatumiga, lubades tagasi astuda, kui ei saa oma komisjonile volitusi kogu viie aasta pikkuseks mandaatperioodiks. Osa parlamendisaadikuid on soovitanud anda komisjonile volitused esialgu vaid aasta lõpuni, mille järel toimuks uus hääletus. Prodi ütles, et tõlgendaks sellist «katseaega» kui soovimatust oma meeskonda ametisse määrata.
    Erimeelsust hoolimata ei usuta siiski , et Komisjoni uus kooseis parlamendis kinnitamata jääb.
    Autor: ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

E-resident: õiglased tasud Eesti loomemajandusse!
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Andris püssi põõsasse ei viska – siit leiad tema uued investeeringud
Väljamõeldud tegelane, Läti investor Andris rühib meelekindlalt edasi, teeb uusi oste, kuigi aktsiapositsioonid on miinuses ja turgude tõusu ei paista kuskil.
Väljamõeldud tegelane, Läti investor Andris rühib meelekindlalt edasi, teeb uusi oste, kuigi aktsiapositsioonid on miinuses ja turgude tõusu ei paista kuskil.
Koolitaja: et oma ärist aru saada, tuleb protsessid üle vaadata
Koolitaja Kreet Solnask andis Äripäeva raadio hommikuprogrammis praktilist nõu juhtidele, kes maadlevad ühelt poolt sellega, kuidas äriprotsesse kiiresti muutuvas keskkonnas muuta ja teisalt sellega, kuidas samal ajal ka töötajate motivatsiooni tõsta.
Koolitaja Kreet Solnask andis Äripäeva raadio hommikuprogrammis praktilist nõu juhtidele, kes maadlevad ühelt poolt sellega, kuidas äriprotsesse kiiresti muutuvas keskkonnas muuta ja teisalt sellega, kuidas samal ajal ka töötajate motivatsiooni tõsta.
Töötute arv vähenes aastaga 9200 inimese võrra
Tänavu esimeses kvartalis oli tööjõus osalemise määr 73,1%, tööhõive määr 69% ja töötuse määr 5,5%, teatas statistikaamet. Statistikas ei kajastu Ukraina sõjapõgenikud, kes esimeses kvartalis Eestisse saabusid.
Tänavu esimeses kvartalis oli tööjõus osalemise määr 73,1%, tööhõive määr 69% ja töötuse määr 5,5%, teatas statistikaamet. Statistikas ei kajastu Ukraina sõjapõgenikud, kes esimeses kvartalis Eestisse saabusid.
Ukraina: mereblokaad ohustab globaalset toidujulgeolekut
Ukraina ametnike sõnul on globaalne toidujulgeolek ohus, kuna Venemaa on blokeerinud Ukraina sadamad ja riigil on keeruline teravilja tarneid ümber suunata, kirjutab Bloomberg.
Ukraina ametnike sõnul on globaalne toidujulgeolek ohus, kuna Venemaa on blokeerinud Ukraina sadamad ja riigil on keeruline teravilja tarneid ümber suunata, kirjutab Bloomberg.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.