5 september 1999

Konfliktide lahendamine eeldab olukorra selget teadvustamist

Konfliktid on igapäevane nähtus, sageli ei saa neid ei valida ega vältida. Konfliktid võivad nende osapooltele väga erinevalt, sageli ettenägematult mõjuda.

Kui lahkheli ei ole lahendatud, kipub ta uuesti ilmnema, sageli teisel tasandil ja erineval, tihti moondunud kujul, kuni väljaelamine ja/või osalejate kahjustamine on vältimatu.

Aktsepteerimata või ühepoolselt «lahendatud» konfliktid viivad sageli pideva pinge kasvu ja kättemaksukatseteni.

Konfliktid on juhitavad ning mitte ainult siis, kui nad on muutunud «kuumaks», vaid ka igapäevasel tasandil. Lahkheli tulemust saab edukalt muuta rahuloluks ja sujuvaks koostööks.

Kui konflikte vaadelda sellest vaatenurgast, on nad üks võimalus saavutada senisest paremat koostööd ja paremaid suhteid. Konflikti lahendamisel on olulisemaid eeldusi olukorra selge ja pidev teadvustamine.

Konfliktide lahendamine ja juhtimine on eraldi distsipliin, kus tegeldakse nii ilmsete kui ka peidetud-varjatud konfliktidega, püüdes jõuda nende põhjusteni. Ka tungitakse esmalt konflikti põhjusteni, tuuakse lahkhelid välja ning alles siis püütakse lahkhelid lahendada.

Konflikti mõiste on laiem, kui tavaliselt ollakse harjutud mõtlema. Ka pinge, mittemärkamine, vältimine, põgenemine, eriti aga ignoreerimine on konfliktid.

Tulemuslikum on lahendada just konfliktide põhjusi, eelkõige üldisemalt, n-ö iseendas, mitte iga konkreetset juhust eraldi. Igas konfliktis on vähemalt kaks osalist, või siis kaks erinevat (sageli teineteist välistavat) soovi, taotlust või motiivi.

Konfliktide puhul on mitu võimalust käituda: eitada, alla suruda, loobuda, alla anda, mitte märgata, põgeneda jne. Lisaks on võimalik ka üritada oma vastast võita või maha suruda.

Lahendamine on rohkem kui kompromiss, mille puhul mõlemad pooled annavad veidi järele ja loobuvad millestki. Lahenduse puhul ei ole ühtegi võitjat, vaid mõlemad või kõik osalised võidavad.

Lahendamise aluseks on konflikti olemuse ja põhjuste väljaselgitamine, oma vajaduste ja soovide teadvustamine ning väljaütlemine, samuti teiste inimeste vajaduste ja soovide ärakuulamine. See on aluseks nii üksteisemõistmisele kui ka koostööle.

Konfliktide lahendamise põhioskused grupitöös:

- olukorra selgitamine grupi ees

- «surmakäik» -- avaliku süüdistuse puhul on usalduse tagasivõitmiseks mitu strateegiat. Kõikide puhul tuleks süüdistataval paari veenva lausega näidata, et ollakse valmis oma käitumist/suhtumist muutma.

Selgitada tuleb nii, et kõik seda usuksid. Kui lubadused pole piisavalt veenvad või usutavad, «laseb grupp kõneleja tavaliselt maha».

- avatud grupiprotsessid -- peab olema selge, mis siin ja praegu toimub.

- mittevägivaldne selgitamine -- konflikti osapooltel tuleks lühidalt ning täpselt (mõne lausega) välja öelda, mis tundeid olukord neis tekitab, mida nad vastasest/partnerist mõtlesid ning mida ja kuidas soovitakse muuta/muutuda.

Autor: Epp Veski

Hetkel kuum