Konfliktide lahendamine eeldab olukorra selget teadvustamist

Konfliktid on juhitavad ning mitte ainult siis, kui nad on muutunud «kuumaks», vaid ka igapäevasel tasandil. Lahkheli tulemust saab edukalt muuta rahuloluks ja sujuvaks koostööks.

Kui konflikte vaadelda sellest vaatenurgast, on nad üks võimalus saavutada senisest paremat koostööd ja paremaid suhteid. Konflikti lahendamisel on olulisemaid eeldusi olukorra selge ja pidev teadvustamine.

Konfliktide lahendamine ja juhtimine on eraldi distsipliin, kus tegeldakse nii ilmsete kui ka peidetud-varjatud konfliktidega, püüdes jõuda nende põhjusteni. Ka tungitakse esmalt konflikti põhjusteni, tuuakse lahkhelid välja ning alles siis püütakse lahkhelid lahendada.

Konflikti mõiste on laiem, kui tavaliselt ollakse harjutud mõtlema. Ka pinge, mittemärkamine, vältimine, põgenemine, eriti aga ignoreerimine on konfliktid.

Tulemuslikum on lahendada just konfliktide põhjusi, eelkõige üldisemalt, n-ö iseendas, mitte iga konkreetset juhust eraldi. Igas konfliktis on vähemalt kaks osalist, või siis kaks erinevat (sageli teineteist välistavat) soovi, taotlust või motiivi.

Konfliktide puhul on mitu võimalust käituda: eitada, alla suruda, loobuda, alla anda, mitte märgata, põgeneda jne. Lisaks on võimalik ka üritada oma vastast võita või maha suruda.

Lahendamine on rohkem kui kompromiss, mille puhul mõlemad pooled annavad veidi järele ja loobuvad millestki. Lahenduse puhul ei ole ühtegi võitjat, vaid mõlemad või kõik osalised võidavad.

Lahendamise aluseks on konflikti olemuse ja põhjuste väljaselgitamine, oma vajaduste ja soovide teadvustamine ning väljaütlemine, samuti teiste inimeste vajaduste ja soovide ärakuulamine. See on aluseks nii üksteisemõistmisele kui ka koostööle.