Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kas siseministeerium ja selle haldusala vajab reformimist?
Kui Jüri Mõis kavatseb ministeeriumi ja selle haldusala ametite tööd ümber jagada, siis on reformi kindlasti vaja. Küsitav on koosseisu poole võrra vähendamine -- kui ta tahab ametite ülesanded võtta ministeeriumile ja ministeeriumi koosseisu poole võrra vähendada, siis ma arvan, et inimeste töö hulk ei kahekordistu, vaid neljakordistub, aga nii ei vea nad välja. Edasine sõltub sellest, mis täpselt kavas on. Kui reformida kogu aeg ameteid, mis seda tegelikku tööd teevad, siis on kuri karjas. Ministeeriumi tööd on vaja optimeerida. Riigiameteis on ülemääraseid teenistujaid kohati peaaegu kaks kolmandikku. Kui näiteks liita Võru, Valga ja Põlva maakond, siis ainuüksi maavalitsuste arvel on võimalik vabastada 145 inimest, alles jääks 12 ja neist piisakski. Sellise ettepaneku ma ka tegin.
Teoreetiliselt peaks olema järjepidevus Eesti riigis ja see tähendab, et kõik ei sõltu persoonidest -- üks lahkub, teine tuleb asemele ja jätkab sama poliitikat. Ma ei näe selles mingit pattu, kui reformiga alustanud Mõis peaks Tallinna linnapea kohale asuma.
Siin on neid reforme olnud pidevalt ja arvan, et need tuleb just ükskord lõpetada -- kõige vähem on reformitud piirivalveametit ja see töötab kõige edukamalt ja stabiilsemalt, kõige rohkem on reformitud Tallinna politseid ja tema töö on seetõttu kannatanud. Unustage minu parteiline kuuluvus, olen ekspolitseinik ja puutusin kokku kõigi ministritega, viimane minister, kes orienteerus ses valdkonnas, oli Edgar Savisaar. Võib-olla ka Märt Rask, aga tema ei suutnud midagi mõjutada.
Julgen väita, et kõik vähendamised, mis puudutavad politseid, on täiesti lubamatud. Ma ei taha öelda, et see on kuritegeliku maailma huvides, vaid et see on meie huvide vastu. Näiteks Tallinna politseile plaanib Mõis vähemalt 17%-list koosseisude koondamist, samal ajal on Tallinnas kuritegevus kasvanud võrreldes möödunud aastaga üle 19%. Tänavu kaheksa kuu jooksul sooritatud kuritegudest on avastatud vaid 8,3 protsenti, ja nende alla lähevad ka sellised juhtumid, kus turvamees on kaupluses kinni pidanud pikanäpumehe.
See, mida Mõis teha kavatseb, näitab, et ta seitse aastat pole üksnes raamatud lugemata jätnud, vaid pole ka pealinna tänavail jalutanud.