• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti toidu mainet peab kaitsma

    Eesti väliskaubanduspoliitika on praegu väga liberaalne. See annab alust karta, et Eestisse üritatakse tuua teistest riikidest nõuetele mittevastavat, säilivusaja ületanud või madalakvaliteedilist kaupa. Eelkõige seepärast peame toidujärelevalve taset Eestis tõstma ja ehitama välja nõuetekohased kontrollpunktid piiril, täiustama laboratoorset baasi ning samuti arendama teisi kontrollimehhanisme.
    Peame olema valmis selleks, et Eesti piir saab Euroopa Liidu välispiiriks, mille tulemusena esitatakse meile kahtlemata kõrgemaid nõudmisi järelevalve tagamise osas.
    Meie välispiiri, aga ka sisemaise tootmise veterinaar- ja toidujärelevalve arendamist on seni takistanud tühimikud seadusandluses, mistõttu tohib Eestis valmistada eksporttoodangut ka säilivusaja ületanud võist.
    Sel moel kukru täitmine on aga lubamatult lühinägelik - varju heidetakse ka Eesti põllumajandustootjatele ja teistele piimatööstustele, kel pole vananenud või ümbertöötlemisega mingit pistmist.
    Nii kahjustatakse Eesti mainet kaubanduspartneri ja Euroopa Liitu pürgiva riigina. Vaevalt on Euroopa Liit huvitatud Eesti piimakvootide tõstmisest, kui levivad kuuldused, nagu toodetaks meil tervisele potentsiaalselt kahjulikke toiduaineid.
    Seega ei ole veterinaar- ja toiduinspektsiooni tegevus kannustatud soovist kahjustada mõne konkreetse ettevõtte huve. Ettevõtete kontrollimise ja mõnel juhul ka impordilubade peatamise või ettekirjutuste tegemise siht on eelkõige tagada ohutu ja kvaliteetse toidu jõudmine tarbijani.
    Samal moel käiakse ringi ka talumehega, kellel on huvi rajada oma väike käitlemisettevõte -- lihakarn või meierei --, ent puuduvad selleks ette nähtud tingimused. Järelevalveinspektoritel pole tungi põhjustada ettevõtjatele nende tegevuses takistusi, vaid nad osutavad vigadele ja nõustavad käitlejat.
    Loomulikult võib tekkida arusaamatusi ja järelevalveametniku nõudmised võivad näida põhjendamatult rangetena. Paraku on see vajalik -- inimene, kes läheb poodi või turule sisseoste tegema, peab olema kindel, et pakutav toit ei ohusta tema tervist ja on valmistatud kõiki nõudeid järgides.
    Teades nimetatud probleeme ja soovides paremini kaitsta nii tootja, töötleja kui ka tarbija huve, on põllumajandusministeerium koostanud ja riigikogu tänavu 25. veebruaril vastu võtnud uue toiduseaduse. Seadus jõustub 1. jaanuarist 2000. Ja ega see ole ainus seadusandlik akt, mille eesmärk on tootja ja tarbija kaitse ning turu korrastamine. Sama olulised on riigikogus 16. juunil vastu võetud veterinaarkorralduse seadus ja loomatauditõrje seadus.
    Uue toiduseaduse alusel on juba kehtestatud viis mahukat rakendusakti. Erinevas ettevalmistusjärgus on üle 20 rakendusakti.
    Peale selle on ette valmistatud riigilõivuseaduse muudatus, mille siht on kehtestada toidu käitlejatele riigilõivud järelevalvetoimingute eest, et tugevdada nii siseriikliku kui ka riigipiiril toimuvat veterinaar- ja toidujärelevalvet.
    Kõik need muudatused on ühevõrra tähtsad. Nad lasevad veterinaar- ja toiduinspektsioonil, samuti tervisekaitseinspektsioonil ja tarbijakaitseametil tõhusamalt võidelda ebakvaliteetsete toiduainete müümise vastu. Ja mis parata -- nende ettevõtete vastu, kelle tegevus kahjustab Eesti riigi ja põllumajanduse mainet.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Jah, nüüd tuleb seljad kokku panna!
Riik hankijana peaks praeguses keerulises majanduskeskkonnas, kus kõikvõimalikku laadi turutõrked on igapäevane nähe, olema töö teostaja suhtes mõistlik ja paindlik, kirjutab Äripäev juhtkirjas. Liigne bürokraatia, nagu me juhtkirjades sageli meelde tuletame, ei tule ühelgi ajal kasuks, kriisis aga on selle mõju hukutav.
Riik hankijana peaks praeguses keerulises majanduskeskkonnas, kus kõikvõimalikku laadi turutõrked on igapäevane nähe, olema töö teostaja suhtes mõistlik ja paindlik, kirjutab Äripäev juhtkirjas. Liigne bürokraatia, nagu me juhtkirjades sageli meelde tuletame, ei tule ühelgi ajal kasuks, kriisis aga on selle mõju hukutav.
Tallinna börs alustas uut nädalat kukkumisega
Tallinna börs langes täna koos ülejäänud Euroopa turgudega. Enim kukkusid kodubörsil PRFoodsi, Silvano Fashion Groupi ja Ekspress Grupi aktsiad.
Tallinna börs langes täna koos ülejäänud Euroopa turgudega. Enim kukkusid kodubörsil PRFoodsi, Silvano Fashion Groupi ja Ekspress Grupi aktsiad.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Raadiohommikus: Eesti suurim pank ja tööstuste kriisiplaanid
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägime lisaks sõja mõjudele ka kasvavate intressimäärade ja kiire hinnatõusu tagajärgedest nii ettevõtetele kui tarbijatele.
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägime lisaks sõja mõjudele ka kasvavate intressimäärade ja kiire hinnatõusu tagajärgedest nii ettevõtetele kui tarbijatele.
Advokaat: ettevõtjad arvavad, et keegi väga ootab nende kaebusi
Suurem osa ettevõtjatest ei puutu igapäevaselt kokku kriminaalmenetlustega, mistõttu on neil kogu protsessi kohta mitmeid eel- ning eksiarvamusi. Adovokaadibüroo Triniti vandeadvokaadi Risto Käbi sõnul viitavad vahel liigsete detailidega sisustatud kuriteoteated ettevõtjate arvamusele, et keegi väga ootab nende kaebusi. Nii see Käbi sõnul tegelikult ei ole.
Suurem osa ettevõtjatest ei puutu igapäevaselt kokku kriminaalmenetlustega, mistõttu on neil kogu protsessi kohta mitmeid eel- ning eksiarvamusi. Adovokaadibüroo Triniti vandeadvokaadi Risto Käbi sõnul viitavad vahel liigsete detailidega sisustatud kuriteoteated ettevõtjate arvamusele, et keegi väga ootab nende kaebusi. Nii see Käbi sõnul tegelikult ei ole.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.