Sloveenias on pankade ja muude firmade erastamine kulgenud aeglasemalt kui teistes Kesk- ja Ida-Euroopa riikides. Seal ei ole toimunud nõnda dramaatilisi muudatusi kui muudes endise idabloki riikides, sest seal oli turumajanduse algeid juba enne reformide teele asumist ning Jugoslaaviast lahkulöömist. Seetõttu kohanesid riiklikud ja kooperatiivsed firmad suhteliselt valutult uue olukorraga. Ära on jäänud massiline erastamine ja pankadel pole kogunenud suurt halbade laenude koormat, mis vaevab näiteks T?ehhi ja Slovakkia panku.
Äsja otsustas Sloveenia valitsus panna müüki riigi suurima panga Nova Ljubljanska Banka. Esialgu jätab riik enamusaktsiapaki endale ja müüb börsi kaudu 20--30% panga aktsiatest. Kaks kolmandikku aktsiatest tahetakse müüa välisinvestoritele ja kolmandik kodumaistele investoritele.
T?ehhis hakkab pankade müümine jõudma lõpule. Seni on erastamata kaks suuremat. Ühele neist ehk Ceska sporitelnale (hoiupank) käib praegu strateegilise partneri otsimine ning seejärel jõuab kätte Komercni banka kord. Riik on pumbanud mõlemasse suure summa raha, et seada neid müügikorda.
Slovakkias ei ole valitsus seni selgusele jõudnud isegi pankade erastamise põhimõtetes. Koalitsioonivalitsuses kaalukeeleks olev ekskommunistlik Demokraatlik Vasakpartei sooviks jätta pankades strateegilise aktsiapaki riigi kätte.
Slovakkia kuus rentaablimat panka on väliskapitali käes. Ungaris on pankade erastamine lõppenud.
Autor: ÄP