Pankur kogus suvega 1600 kilomeetrit

Kaks aastat tagasi ostetud ratas on nüüdseks omanikku vahetanud ning praegune Cannondale on Erkki Raasukesel kolmas mägiratas.

Mägijalgratas ehk mountain-bike ei ole igaühele jõukohane. Sellel rattal sõitmine nõuab tõsist füüsilist ettevalmistust. Erkki Raasuke meenutab, kuidas ta esimesel korral ratta sadulasse istudes hambad ristis sõitis. Järgmisel päeval tuletasid trenni meelde valus istmik ja kanged lihased. «Pärast kolmandat treeningut oli juba kergem,» meenutab ta.

Kindlasti tuleb algul harjutada koos kogenud sõitjatega, kes õpetavad kätte õige sõidustiili ja jälgivad, et algaja üle ei pingutaks. Alustada tuleb tasasel maapinnal, mägede vallutamine jäägu kogenud sõitjatele, rõhutab Raasuke.

Rattasõidu hooaeg kestab varakevadest hilissügiseni. Niipea kui lumi on metsa alt sulanud, saab metsaradu vallutama hakata. Kuigi Eestis pole tõelisi mägesid, leidub mägirattaga sõitmiseks sobivaid paiku. Pinna kõrguste erinevus pole nii oluline, kõige tähtsam on leida vaheldusrikkad pinnavormid, näiteks äkilised metsarajad, trepid, aga ka mäenõlvad.

Erkki Raasukest võib ratta sadulas kohata Mustamäel suusahüppetorni ümbruses ja Pirital, kus maastik on mitmekesine.

Raasukese meelitasid sõitma vennad Tiit ja Tõnu Pekk. Praegu Hansa Liisingu divisjoni direktorina töötav Tiit Pekk ja Hansapank Markets investeerimispanganduse juht Tõnu Pekk on pikemaajalise mägirattasõidu kogemusega.

Raasukese sõnul on mägijalgrattasõit ala, mida harrastatakse koos kaaslastega. Kogenud ratturina ei soovita Erkki Raasuke sõita üksi.

Kukkumisi juhtub ikka ning siis on hea, kui abi läheduses. «Minu juuresolekul ei ole küll keegi tõsisemalt viga saanud. Olen näinud, kuidas kaaslane peaga tubli hooga vastu truupi kukkus. Kiivril olid inetud augud sees, pea aga õnneks terve ning kukkuja pääses ehmatusega.»

Erkki Raasuke nimetab klassikaliseks kukkumiseks juhtumeid, kus sõitja lendab hoo pealt üle juhtraua. «Kui aga hoog pole liiga suur ja oskad end hoida, pole hullu midagi. Kriimustused ja väikesed haavad kätel ja jalgadel on selle spordiala lahutamatu osa.»

«Hea mountain-bike on kerge ja hästi jäik. Kogu jõud, mis pedaalidele surutakse, peab jõudma ratta ja maa vahele, et maksimaalselt edasi liikuda. Kehva ratta puhul sumbub palju jõudu lihtsalt rattasse,» selgitab ta mägiratta iseärasusi.

«Jalgratas, nagu üldse korralik spordivarustus, on isiklik ning seda ei anta kellegi teise kasutada. Põhjuseks pole kadedus, vaid asjaolu, et tipptasemel varustus on täpselt seatud tema omaniku järgi. Teistsugune kasutamine võib üsna hõlpsasti varustuse rikkuda.»

Ratta hooldamisel on Erkki Raasukesel kindlad põhimõtted. «Ratast peab hoidma puhta ja kuivana. Paari-kolme trenni tagant tuleks õlitada ketti. Kui rattaga palju sõita, siis on hea lasta sõiduriist mehaanikutel aeg-ajalt üle vaadata. Minu ratas on selle suve jooksul olnud korrastamisel umbes 7 korda, kilomeetreid on samal ajal kogunenud üle 1600.»

Rattapood Pirita Velotrekil ning Velopluss on kujunenud paikadeks, mida jalgrattahuvilised sagedasti külastavad. Pirita Velotrekil asuva Rattapoe juhataja Jaanus Prükkel kinnitab, et kaupluse kliendid on enamasti omavahel tuttavad inimesed, kes, ostnud ratta, leiavad poest ka lisavarustuse, sobiva riietuse ja saavad alati väärt nõuandeid. «Kõik meie poe töötajad on rattamaailmas «vanad kalad» ja kogemustega jalgratturid, kes teavad spordialast peaaegu kõike.

Prükkel arvab, et mountain-bike igaühele ei sobi ja pole ka vajalik. «Nii mõnedki, kes ostavad praeguse mägijalgratta-buumi ajal endale proffidele mõeldud sõiduriista, millel on spetsiaalsed sügavamustrilised kummid all, sõidavad tegelikult mööda siledaid teid ja saaksid ka hariliku rattaga hästi hakkama.»

Eestis korraldatakse mägirattaspordivõistlusi kahes seerias: Maximus Cup, mida veavad Rattapoe töötajad, ning TV3 võistlused. Raasuke on osalenud kõigil Maximus Cupi sarja võistlustel. Tänavust hooaega jääb ehtima viies koht.

Võistlustel on sadakond osalejat, räägib Raasuke. Ratturite tase on väga erinev, Eesti esisõitja mägijalgrattaspordis on Magnar Freimuth, kel seljataga pikem sportlasekarjäär suusatajana.

Raasuke peab võistlustel osalemist väga vajalikuks, võistlemine ergutab oma taset pidevalt tõstma. Seni on ta kõige kaugemal võistelnud Lätis Jurmalas. Praegu viibib Raasuke Põhjamaade mägirattaspordi mekas Ares Rootsis, kus toimuvad maailmameistrivõistlused mägijalgrattaspordis. «Läheme sõpradega võistlusi vaatama ja loodame ka ise sealseid põnevaid radu proovida.»

Erkki Raasukesega oleme kolleegid 1994. aastast. Hindan tema visadust -- kui ta on endale eesmärgi püstitanud, siis ta selle ka saavutab.

Mägijalgrattasõit on raske spordiala, seegi nõuab visadust ja eneseületamist. Tundub, et Erkki loomusega ala sobib. Kindlasti seab rattasõit ka teatud piirid vaba aja veetmisele ja seltskondlikule lävimisele. Tervislikke eluviise ei tohi ju unustada.

Erkkit ei olnud tarvis väga kaua ratta selga meelitada. Endise korvpallipoisina oli tal selleks hea füüsiline ettevalmistus.

Erkki võttis treeninguid algusest peale väga tõsiselt ja praeguseks on ta kõvasti edasi arenenud. Võin tunnistada, et alustanud minu kõrval algajana on ta minust ette läinud: viies koht Maximus Cup'i amatööride klassis on tubli saavutus.

Rattapoe ümber on koondunud paarsada mägijalgrattahuvilist. Neist enamik osaleb kõigil Eestis peetavatel võistlustel. Erkki Raasuke on üks tõsisemaid tegijaid. Arvestades, et ta on mägirattasõitu harrastanud vaid paar aastat, on tema edasiminek väga kiire. Treeningud täidavad enamuse tema vabast ajast -- suvel oli üsna tavaline, et pärast tööpäeva võis Erkkit kohata Pirital treenimas.

Meie poest on kujunenud omamoodi klubi, kuhu tullakse suhtlema, infot vahetama, ühiseid võistlusplaane pidama. Muidugi anname nõu ja abi ratta hooldamisel, mägijalgratas tahab pidevat korrashoidmist. Erkki Raasukest võib meil kohata tihtilugu oma ratast timmimas. Arvan, et ta on amatööride klassis üks perspektiivikamaid sõitjaid.

ratturi kiiver 1000 kr

ratturi särk 500 kr

ratturi püksid 500 kr

polstriga kindad 300 kr

ratturi kingad 1800 kr

jalgratas Cannondale 30 000 kr

Autor: Tiina- Maria Vint