Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
AS Tallinna Vesi pääseb kahjumist
Tallinna abilinnapea Heigo Kaldra ütles eile, et järgmisel aastal tasub linn ASile Tallinna Vesi sadevete ärajuhtimise ja tuletõrjeks kasutatava vee eest oma eelarvest 40 miljonit krooni. Ettevõtte tegevjuhtkond on varem öelnud, et vee hinna alandamise otsus viib ettevõtte järgmisel aastal sama suurusjärguga kahjumisse.
«Tallinna tuleva aasta eelarve projekti on sisse kirjutatud 30 mln krooni sadevete ärajuhtimise eest ning 10 mln krooni tuletõrjehüdrantide kasutamise eest. Tallinna Vesi lõpetab selle aasta nulliga ja on järgmisel aastal kasumis,» kinnitas Kaldra, kes on ka ASi Tallinna Vesi nõukogu esimees.
Kaldra ütles, et uued prognoosid ettevõtte järgmise aasta majandustulemuste kohta on saadetud ka Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangale (EBRD). Ma usun, et see lahendus peaks neid rahuldama. EBRD põhimure on olnud ikkagi see, et AS Tallinna Vesi oleks võimeline krediite tagasi maksma. Linn selle võime tagab, märkis Kaldra.
Kaldra selgitas, et sadevete ärajuhtimise ja tulekustutusvee eest vee-ettevõttele tasumise näeb ette uus ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadus. See, et selliste teenuste eest tasub omavalitsus ehk kõik linnakodanikud, on täiesti loogiline. Sadevee ärajuhtimist võib võrrelda näiteks lumekoristusega, leidis ta.
Tallinna linnavolikogu rahandusnõunik Heido Vitsur ütles, et seniajani maksis sademete ärajuhtimise ja tuletõrjehüdrantidest võetava vee kulud kinni elanikkond. «Veetariif ei sisalda praegu ainult Tallinna Vee antud vett, vaid sinna oli juurde pandud ka see osa, mis jumal andis. Nüüd võetakse jumala osa välja,» lausus Vitsur. Tema kinnitusel tasub linn Tallinna Veele sadevee ärajuhtimise ja tuletõrjevee eest 2000. a jaanuaris ka tänavu viimase kvartali eest.
EBRD esindaja Balti riikides Urmas Paavel leidis, et Tallinna linna pakutud lahendus võib panka rahuldada. Linn langetab ühelt poolt vee tariife, aga teiselt poolt hakkab ta Tallinna Vee käest ise teenust ostma. Kui see nii on, siis täidab linn oma lepingulised kohustused. Ettevõtte kassavoogude seisukohalt pole ju vahet, kas teenuse maksab kinni elanikkond või linn. Finantsilisest küljest on see normaalne lahendus, rääkis Paavel.
Paavel arvas, et EBRD ja Tallinna linnajuhtide kohtumine võib toimuda lähiajal. Londonisse läksid kalkulatsioonid eile, nüüd vaadatakse need seal läbi ja võib-olla soovitakse veel midagi täpsustada. Mina arvan küll, et Tallinna Vee koha pealt jõutakse positiivse tulemuseni, uskus Paavel.
Linnavalitsus otsustas alandada vee tariifi alates 1. oktoobrist 2 krooni võrra. ASi Tallinna Vesi 320 mln krooniga krediteerinud EBRD ähvardas laenu tagasi kutsuda, kui otsust ümber ei vaadata, sest ettevõte sattunuks kahjumisse ja muutunuks võimetuks täitma oma kohustusi panga ees.
Autor: Henrik Ilves