• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    AS Tallinna Vesi pääseb kahjumist

    Tallinna abilinnapea Heigo Kaldra ütles eile, et järgmisel aastal tasub linn ASile Tallinna Vesi sadevete ärajuhtimise ja tuletõrjeks kasutatava vee eest oma eelarvest 40 miljonit krooni. Ettevõtte tegevjuhtkond on varem öelnud, et vee hinna alandamise otsus viib ettevõtte järgmisel aastal sama suurusjärguga kahjumisse.
    «Tallinna tuleva aasta eelarve projekti on sisse kirjutatud 30 mln krooni sadevete ärajuhtimise eest ning 10 mln krooni tuletõrjehüdrantide kasutamise eest. Tallinna Vesi lõpetab selle aasta nulliga ja on järgmisel aastal kasumis,» kinnitas Kaldra, kes on ka ASi Tallinna Vesi nõukogu esimees.
    Kaldra ütles, et uued prognoosid ettevõtte järgmise aasta majandustulemuste kohta on saadetud ka Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangale (EBRD). Ma usun, et see lahendus peaks neid rahuldama. EBRD põhimure on olnud ikkagi see, et AS Tallinna Vesi oleks võimeline krediite tagasi maksma. Linn selle võime tagab, märkis Kaldra.
    Kaldra selgitas, et sadevete ärajuhtimise ja tulekustutusvee eest vee-ettevõttele tasumise näeb ette uus ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadus. See, et selliste teenuste eest tasub omavalitsus ehk kõik linnakodanikud, on täiesti loogiline. Sadevee ärajuhtimist võib võrrelda näiteks lumekoristusega, leidis ta.
    Tallinna linnavolikogu rahandusnõunik Heido Vitsur ütles, et seniajani maksis sademete ärajuhtimise ja tuletõrjehüdrantidest võetava vee kulud kinni elanikkond. «Veetariif ei sisalda praegu ainult Tallinna Vee antud vett, vaid sinna oli juurde pandud ka see osa, mis jumal andis. Nüüd võetakse jumala osa välja,» lausus Vitsur. Tema kinnitusel tasub linn Tallinna Veele sadevee ärajuhtimise ja tuletõrjevee eest 2000. a jaanuaris ka tänavu viimase kvartali eest.
    EBRD esindaja Balti riikides Urmas Paavel leidis, et Tallinna linna pakutud lahendus võib panka rahuldada. Linn langetab ühelt poolt vee tariife, aga teiselt poolt hakkab ta Tallinna Vee käest ise teenust ostma. Kui see nii on, siis täidab linn oma lepingulised kohustused. Ettevõtte kassavoogude seisukohalt pole ju vahet, kas teenuse maksab kinni elanikkond või linn. Finantsilisest küljest on see normaalne lahendus, rääkis Paavel.
    Paavel arvas, et EBRD ja Tallinna linnajuhtide kohtumine võib toimuda lähiajal. Londonisse läksid kalkulatsioonid eile, nüüd vaadatakse need seal läbi ja võib-olla soovitakse veel midagi täpsustada. Mina arvan küll, et Tallinna Vee koha pealt jõutakse positiivse tulemuseni, uskus Paavel.
    Linnavalitsus otsustas alandada vee tariifi alates 1. oktoobrist 2 krooni võrra. ASi Tallinna Vesi 320 mln krooniga krediteerinud EBRD ähvardas laenu tagasi kutsuda, kui otsust ümber ei vaadata, sest ettevõte sattunuks kahjumisse ja muutunuks võimetuks täitma oma kohustusi panga ees.
    Autor: Henrik Ilves
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Kaitsta tuleb Ukraina maad, mitte Putini nägu
Iga hinnaga saavutatud relvarahu Venemaaga teeniks Lääne-Euroopa mugavuse, mitte Ukraina huve. Selle soovitajatel jätkub lihtsalt jultumust väita midagi muud, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Iga hinnaga saavutatud relvarahu Venemaaga teeniks Lääne-Euroopa mugavuse, mitte Ukraina huve. Selle soovitajatel jätkub lihtsalt jultumust väita midagi muud, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni aktsionärid kinnitasid dividendi
Täna toimus Enefit Greeni aktsionäride koosolek, kus kinnitati 0,151 eurone dividend, selgub börsiteatest.
Täna toimus Enefit Greeni aktsionäride koosolek, kus kinnitati 0,151 eurone dividend, selgub börsiteatest.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Raadiohommikus IT-minister, aasta reklaamiagentuur ja revolutsioon tervishoius
IT-minister Andres Sutiga räägime Eesti riigi positsioonidest WEB3- ja krüptomaastikul – tegu on kiiresti muutuva valdkonnaga, mis kipub regulatsioonidele jalgu jääma.
IT-minister Andres Sutiga räägime Eesti riigi positsioonidest WEB3- ja krüptomaastikul – tegu on kiiresti muutuva valdkonnaga, mis kipub regulatsioonidele jalgu jääma.
Väikeste linnade uued arendused langevad surve alla
Arendajad ja kinnisvaraekspert leiavad, et kiire hinnatõus Tallinnas ei anna hoogu korterelamute kerkimisele väikestes linnades – pigem hakkab see peatuma. Samas ei ole kõik seda meelt ja julgevad uusi arendusi püstitada.
Arendajad ja kinnisvaraekspert leiavad, et kiire hinnatõus Tallinnas ei anna hoogu korterelamute kerkimisele väikestes linnades – pigem hakkab see peatuma. Samas ei ole kõik seda meelt ja julgevad uusi arendusi püstitada.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.