Ühiskond aktsepteerib korruptsiooni

Meil kõigil on tuttavaid, kes on altkäemaksu maksnud. Kui ulatuslik veel peab olema korruptsioon, et justiitsminister tunnistaks selle probleemi tõsidust.

Me räägime, et Eesti peab kiiresti integreeruma Euroopaga. Kui peame ametnikule mõne tuhande krooni suurust pistist loomulikuks, siis on arenenud Euroopa riikide ühiskonnakorraldus Eestiga võrreldes nagu öö ja päev.

Kõrged riigiametnikud, kes peavad vastutama korruptsioonivastase võitluse eest, vabandavad ennast sellega, et ka arenenud riikides makstakse pistist. Jah, aga seal, erinevalt Eestist, suhtutakse probleemi tõsiselt ja selle nähtuse vastu võideldakse. Eestis võitlevad poliitikud korruptsiooniga ainult sõnades. Kui mõni pistisejuhtum tuleb avalikuks, siis vabastatakse konkreetne ametnik töölt, kuid süsteem töötab vanaviisi edasi.

Altkäemaksu puhul on alati vähemalt kaks osapoolt ja riigiteenistujad väidavad Äripäeva kriitika peale vastu, et kui ei oleks andjaid, siis poleks ka pistise võtjaid.

Riigiasutuste töö on aga korraldatud nii, et tavakodanikul või ettevõtjal ei jää asjaajamise kiirendamiseks muud üle kui pakkuda altkäemaksu. Talle on kasulikum maksta paar tuhat krooni ametnikule, kui nädalaid või kuid ausa kodanikuna dokumenti oodata.

Riigiametites on loodud olukord, kus seadusekuulekas käitumine toob tavakodanikule kaasa asjaajamiste venimise, mis lõppkokkuvõttes läheb palju kulukamaks kui mõne tuhande krooni suurune altkäemaks.

Suur osa ühiskonnast ja täitevvõimust peab sellepärast mõne tuhande krooni suuruseid altkäemakse enesestmõistetavaks. Tulemuseks on see, et ametnikud ei tunne pistist võttes mingit hirmu. Nad teavad, et vahelejäämise võimalus on minimaalne, sest kõrged riigiametnikud, kes korruptsioonivastast võitlust peavad juhtima, ei pea seda temaatikat esmatähtsaks.