Majandusseisaku järgsel ajal on spetsialistid ja juhid hakanud kogutud info põhjal üha rohkem tegema tasuvuse analüüse.
Finantsplaneerimisest tuttavad analüüsivõtted on kandunud nii turunduse ja müügi kui ka logistika ja tootmise valdkondadesse. Majandusmatemaatilisi analüüse kasutatakse eelkõige toimingute tasuvuse määratlemisel ning saavutatud tulemuste mõõtmisel ja võrdlemisel.
ASi BFK Fordi Keskus finantsdirektori Tiit Lõhmuse sõnul mõõdetakse firmas müügi tasuvust nii allosakondade kui ka eri tegevusliikide (autod, varuosad, teenindus) kaupa. «Eesmärgi püstitamisest on targem kohe loobuda, kui lõppfaasi pole võimalik mõõta nii ajas kui ka suuruses,» kinnitab Lõhmus. Tema hinnangul on vajalikku infot ning analüüse piisavalt, pigem tuleks info kogumisel sellega mitte üle pingutada: «Rusikareegel on see, et tasuvuse analüüs ning põhimõtted peavad olema müügipersonalile arusaadavad.» Kliendiga suhtleja otsustada on teatud määral ka hinnakujundus, seetõttu peab müüjal olema selge, mida üks või teine otsus firmale tähendab. Fordi Keskuse ning teiste osakondade eelarveprogrammi on Tiit Lõhmus ise välja töötanud. «Elu muutub nii kiiresti, et kui tellida programm tarkvarafirmalt, on see kättesaamise ajaks juba aegunud,» tõdeb Lõhmus.
ASis Dunkri Kaubandus müügi vallas tasuvusanalüüse ei tehta. Müügidirektor Kristjan Kaleviste sõnul oleneb veinituru muutumine niivõrd palju kõrvalistest asjaoludest, et seal pole keeruliste matemaatiliste analüüside tegemine otstarbekas. Küll tehakse firmas juba mitu aastat tasuvusanalüüse logistika alal. «Ainult tunde põhjal on logistilise tegevuse hetkeseisu hindamine ja edaspidise tegevuse planeerimine suhteliselt problemaatiline,» ütleb firma logistikadirektor Joel Jõgisu.
Tasuvusanalüüsi põhiline mängumaa on senini veel tippjuhtimine. Turundustöö ja müügi tasuvust hinnatakse subjektiivselt, kuigi ka siin võiks teatud juhtudel rakendada investeeringute tootlikkuse (return on investments) printsiipe. Logistikaotsused tehakse päevahinna pakkumiste, mitte terviklike logistikakulude analüüsi tulemusena. Põhjalikud make or buy analüüsid osutaksid tootmisjuhtidele allhanke ja omatoodangu vahelise tasuvussuhte, kuid pärandiks saadud tehnilisest pargist loobumine on tihti emotsionaalselt raske. Paljud müügiorganisatsioonid ei kasuta segmentide tasuvusanalüüse ja suunavad seetõttu ressursid vääriti.
Koolitusprogrammidelt eeldatakse üha enam matemaatiliste analüüsivõtete õpetamist. Spetsialistidele ei piisa vaid uuringutulemuste tõlgendamisest ja vaistust, vaid otsuste langetamisel võrreldakse üha enam enese näitajaid eelmiste perioodide ning konkurentide vastavate võrreldavate näitajate ja suhtarvudega (benchmarking!).
Tasuvusanalüüsidel on ka teine aspekt. Lisaks töö tõhususe mõõtmisele ja võrdlemisele ettevõtete tasandil loob see võimaluse hinnata spetsialistide ja juhtide tööd. Samuti aitavad toimingute analüüsid tuvastada ettevõtte tulemuslikumaid üksusi ja jagada vastavalt sellele ressursse.
Matemaatilisi tasuvusanalüüse raskendab asjaolu, et näiteks teatavad suhtarvud on koduturul alles tekkimas ning Eesti äritavast lähtuvalt varjatakse neid kiivalt. Samuti ei pruugi eri ajaperioodide näitajad olustiku muutuse tõttu olla võrreldavad.