Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Iirimaa edu valem

    Veel 15 aastat tagasi oli Iirimaa suhteliselt mahajäänud majandusega riik, sõltuv siseturule orienteeritud põllumajandusest, keemiatööstusest ja teenindussektorist.
    Tänaseks on Iirimaa elustandard võrdne Euroopa Liidu keskmise tasemega. Riigi majanduskasv ületas ajavahemikus 1986--1995 vastava OECD keskmise kaks korda. Eelmise aasta majanduskasv oli 8,3% ja selleks aastaks prognoositakse 7protsendilist kasvu. Põllumajanduse osakaal on hoolimata kopsakatele Euroopa Liidu toetustele pidevalt vähenenud ning majanduses annavad tooni kõrgtehnoloogilised sektorid nagu elektroonika ja farmaatsiatööstus.
    Ülaltoodust tekib õigustatud küsimus: mis on Iirimaa edu valem? Mingi kaval seadusemuudatus 15 aastat tagasi, Iiri Nokia või lihtsalt õige mees võimul?
    Kahjuks on tegelik elu märksa keerulisem. Ei leidu ühest, kiiret ja universaalset edukuse retsepti. Iirimaa puhul peetakse kõige olulisemaks viie pikaajalise teguri koosmõju.
    Esiteks, demograafiline olukord. Elanikkonna loomulik juurdekasv ja naiste suurenev tööhõive on 90. aastate jooksul kasvatanud töövõimelist elanikkonda ca 2% aastas. Hinnanguliselt on aastaks 2001 iga neljas iirlane kümnest alla 25 aasta vanune. Tööjõu vanuselises struktuuris on noortel suurem osakaal kui ükskõik millises teises arenenud riigis.
    Teiseks, riiklikud investeeringud haridusse ja täiendkoolitusse. Laiaulatuslike koolitusprogrammide abil suutis Iirimaa oluliselt tõsta tööjõu tootlikkust ja võimaldada naiste suuremat tööhõivet. Järjekindla ja eduka hariduspoliitika elluviimine on loonud omakorda eeldused kõrgtehnoloogiliste välisinvesteeringute kaasamiseks. Kui Iirimaa alustas välisinvesteeringute meelitamist madala tulumaksu pakkumisega, siis praegu on põhiargument soodsa hinnaga, kvalifitseeritud tööjõu olemasolu.
    Kolmandaks, avatud majandus. Iirimaa majanduse järk-järguline avanemine sai alguse 1965. aasta Iiri-Inglismaa vabakaubanduslepingu sõlmimisest, jätkus enamiku Euroopa kaubandusbarjääride kaotamisega pärast Euroopa Liiduga ühinemist aastal 1973 ja kulmineerus ühinemisel Euroopa ühisturu projektiga (Single European Market, SEM) aastal 1992. Majanduse avamine ei tähendanud ainult kaubanduspiirangute kaotamist. Viimased 40 aastat on välisinvesteeringute kaasamine olnud Iirimaa tööstuspoliitika oluline osa. Avatus on Iirimaa jaoks tähendanud ka tööjõu vaba liikumist. Paljud 50. aastatel emigreerunud kodanikud hakkasid majanduskeskkonna paranedes riiki tagasi tulema, tuues kaasa värskeid ideid, kogemusi ja mõnedel juhtudel ka kapitali.
    Neljandaks, Euroopa Liidu investeeringud riigi füüsilise ja inimkapitali arendusse. Eriti 90. aastatel on iirlased suutnud välja kaubelda ja oskuslikult rakendada Euroopa Liidu struktuurifondide vahendeid eelkõige infrastruktuuri ja koolituse arenduseks. Näiteks moodustasid struktuurifondide eraldised ajavahemikus 1991-1993 keskmiselt 3,5% rahvuslikust koguproduktist. Teine positiivne asjaolu on see, et riigis võeti kasutusele pikaajaline planeerimine, mis oli üks eeltingimus struktuurifondi rahade saamisel.
    Viiendaks, selge riiklik strateegia. Eelpooltoodud tegurid (v.a esimene) ei ole juhuslik asjaolude kokkulangemine vaid poliitiliselt ja ühiskondlikult aktsepteeritud pikaajalise arengustrateegia ning tööstuspoliitika järjekindel ellurakendamine. Iirlased on endale selgelt teadvustanud, et see on ainult nende endi teha, milliseks nad tulevikus oma riigi kujundavad.
    Nagu näha, on iirlaste edul oma nägu. Mõned asjad ei kehti Eesti kohta. Mõned asjad pole enam nii lihtsalt saavutatavad. Ilmselt ei hakka Eesti töövõimeline elanikkond niipea kasvama ja noorenema. Tõenäoliselt ei ole Euroopa Liidu struktuurifondide rahakott meie jaoks nii suurelt lahti. Kindlasti aga on meil vaja oma strateegiat, mis ei tähendaks pelgalt kiiresti Euroopa Liidu liikmeks pürgimist, vaid keskenduks Eesti pikaajalise arengu tagamisele.
    Võib-olla peaks selle strateegia läbiv joon olema haridus, võib-olla infrastruktuuri arendamine, võib-olla uute kõrgtehnoloogiliste valdkondade (nt geenitehnoloogia) arendamine. Teisisõnu -- me peaks juba praegu vastama küsimustele: millisena meie tahame näha Eestit 15 aasta pärast ja kuidas meie seda saavutame.
  • Hetkel kuum
Sirle Truuts: loome ettevõtjatele neljanda pensionisamba
Ettevõtjatele tuleks luua neljas pensionisammas ehk ettevõtja pensioni investeerimiskonto, kuhu on võimalik suunata aastas maksuvabalt vähemalt 10% kasumist, kirjutab koolitaja ja mentor Sirle Truuts arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ettevõtjatele tuleks luua neljas pensionisammas ehk ettevõtja pensioni investeerimiskonto, kuhu on võimalik suunata aastas maksuvabalt vähemalt 10% kasumist, kirjutab koolitaja ja mentor Sirle Truuts arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Helsingi IPOdroomil on sama vähe võitjaid kui Tallinnas
Meie alternatiivturgu First North hullutanud IPOdroom kasvatas börsi­ettevõtete arvu Soomegi alternatiiv­turul, kuid investorite õnnetuseks sarnaste tulemustega: vaid vähesed aktsiad on praeguseks plussis.
Meie alternatiivturgu First North hullutanud IPOdroom kasvatas börsi­ettevõtete arvu Soomegi alternatiiv­turul, kuid investorite õnnetuseks sarnaste tulemustega: vaid vähesed aktsiad on praeguseks plussis.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Madis Müller: juht saavutab tulemusi läbi teiste inimeste "Juhi juttude" intervjuu!
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Soome tarbijad said kulutusteks veidi julgust juurde
Soome tarbijate kindlustunne on jaanuaris taastunud detsembri rekordmadalalt tasemelt, kuid see on endiselt väga nõrk, teatas Soome statistikaamet.
Soome tarbijate kindlustunne on jaanuaris taastunud detsembri rekordmadalalt tasemelt, kuid see on endiselt väga nõrk, teatas Soome statistikaamet.

Olulisemad uudised

Raadiohommikus: milline valimisloosung on kõige helisevam?
“Päästame Eesti!” Kelle käest?
“Päästame Eesti!” Kelle käest?

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.