ÄP fototoimetus • 22 september 1999

Altkäemaksust teataja jääb karistuseta

Menetlus lõpetatakse vaid juhul, kui altkäemaksus osalenu pole sellest isiklikku kasu saanud.

Praeguse kriminaalkoodeksi kohaselt vabastatakse altkäemaksust teataja karistusest, kuid see tähendab, et inimene peab läbima kogu uurimisprotseduuri, olema kohtu all ja mõistetama süüdi ning alles seejärel vabastatakse ta karistusest, selgitas eelnõu algataja, isamaaliitlane Jaana Padrik riigikogule.

Muudatuse kohaselt ei võeta altkäemaksust teatajat kriminaalvastutusele.

«Sellega peaks meie ühiskonnas saama lausa ära kägistatud altkäemaks kui korruptsiooni liik, sest altkäemaksu osapooled on hirmul, kes jõuab enne teatama,» ütles Padrik. Ta lisas, et advokatuur ei kiitnud seadusemuudatuse põhimõtet heaks, kartes, et see kutsub esile valekaebuste laviini.

Kuigi varsti valmib uus karistusseadustik, on Padriku hinnangul ümbritsevat jälgides selge, et altkäemaksu käsitlevad sätted tuleb võimalikult kiiresti ära muuta.

Eksjustiitsminister Paul Varul toetas põhimõtet, et altkäemaksu andja vabastatakse vastutusest. «Tegemist on kuriteoga, mida on väga raske avastada ja see oleks üks viis, mis aitaks altkäemaksu juhtumeid uurida ja menetleda,» lausus Varul.

Küll ei pidanud Varul õigeks, et ka altkäemaksu võtja vabastatakse vastutusest kuriteost teatamise korral. «Ma ei toeta seda põhimõtet, et kui oled kuriteo toime pannud ja lähed tunnistad üles, siis sellega sind vabastatakse vastutusest,» nentis eksjustiitsminister.

Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise komisjoni esimehe Jaan Pööri hinnangul ei hakka seadusemuudatus praegusel kujul probleemi eriti hästi reguleerima. Eelnõu viimistlemise vajadust märkisid mitmed riigikogu liikmed ja ka eelnõu algataja.

«Idee on hea, aga juriidiline vorm jätab soovida,» nentis Jaan Pöör.

Eelnõu juhtivkomisjon õiguskomisjon kasutab eelnõu läbitöötamisel ka justiitsministeeriumi, politseiameti, Tallinna linnakohtu ja riigiprokuratuuri arvamusi.

Autor: ÄP

Hetkel kuum